Hiiumaa muuseumi Kärdla Pikas Majas on lihavõttepyhade puhul aprillikuus avatud näitus “Mälestusmunad”, kirjutas Hiiu Lehes Kärolyn Kongi.
Näituse põnevaim ese on kindlasti tulipunane muna, millel peal aastaarv 1909 ja vanust seega koguni sada aastat. Hiiumaa muuseumi peavarahoidja Helgi Põllo sõnul on 100aastane muna pärit Kärdlast Aia tänavalt ja selle annetas muuseumile perekond Veanes. Lisaks pealekraabitud aastaarvule viitab muna kõrgele eale ka kirjastiil, milles numbrid kirjutatud.
Põllo sõnul on tore kokkusattumus, et väljapaneku vanim muna on yheealine Eesti Rahva muuseumiga, mis asutati 1909. aasta mahlakuus.
Väljapaneku erilisemaks munaks on aga Hiiumaalt pärit kunstniku Ülo Soosteri abikaasa Lidia Soosteri allkirjaga puidust muna, millele lilled peale joonistatud.
Kokku on näitusel välja pandud ligi kolmkymmend pyhademuna. Pea kõigi juures on märgitud vanus ja samuti on munad ajastute kaupa välja pandud, et vaatajal tekiks ettekujutus, kuidas eri aegadel mune värviti.
“Osade puhul on kasutatud riidevärve, aga ei oskagi täpselt öelda, mis värve siin kõik kasutatud on, sest erinevatel aegadel on need erinevad olnud. Seda pärandit, millega yks või teine muna täpselt värvitud, pole meile kaasa tulnud,” selgitas Põllo.
Nagu öeldud, pole sugugi kõik näitusemunad sibulakoortega värvitud. Teada on, et mune on värvitud riidelappidega, osale lihtsalt peale joonistatud ja on kasutatud ka kaselehti. Yks põnev täpiline muna on Põllo arvates tõenäoliselt isegi värvimata: “See ongi selline loomulikult kirju muna, mis on mälestuseks alles jäetud.”
Lisaks päris munadele on näitusel ka Hanikatsi laiult pärit puust mune, aga ka puust lihavõttejänes.
Põllo sõnul on ypris haruldane, et yhel muuseumil on niisugune pyhademunade kogu. “Kokku on vähe muuseume, kus niisugune kollektsioon on, sest munad on ypris habras materjal, mida kodus raske säilitada.”