Ajalehe Postimees päevakysitlus näitas juba kolmandat aastat järjest, et yle poole Eesti inimestest seostavad munapyhi eelkõige munade värvimisega, mitte kristlike ylestõusmispyhadega. Ligi 1600 vastanust kinnitas seda 56,2 protsenti. Juut Yehoshua ehk Jeesuse surnuist ylestõusmisega seostas pyhi vastanuist viiendik. Ylejäänud vastajatele seostusid pyhad pika nädalavahetusega, jäneste ja tibudega võis siis mitte millegagi. Seejuures kasutati Postimehe kysimuses kristliku taustaga ylestõusmispyha nime.

On tähelepandav, et päevakysitlust toetavad otse või kaude viimaste aastate usualased kysitlused. 2000. a rahvaloenduse andmetel pidas end usklikuks 19,5% eestlastest. Eurobaromeetri 2005. a uuringu kohaselt usub Jumala olemasolu vaid 16% kõigist eestimaalastest. Muid vaimseid jõude usub aga 54% vastanuist. 2006 - 2008 toimunud rahvusvahelise Gallupi tulemuste kohaselt peab religiooni oma igapäevaelus oluliseks kõigest 14 protsenti eestimaalastest.

Selles valguses võib nentida, et hoolimata ulatuslikust riiklikust kristlikust misjonist ei seosta enamus eestlasi munapyha kristluse vaid pigem oma esivanemate maausuga. Eesti põlises kalendritavandis on munapyha pyhendatud kevade saabumisele. Vägeva ja toitva muna austamine, värvimine, söömine, koksimine ja muud munamängud toovad inimesele tervist ja elujõudu. Muna tähendusel on veel yks muistne tagapõhi. Nii Eesti kui paljude teiste põlisrahvaste usundis  on maailm syndinud linnumuna(de)st.

Maavalla koda avaldab lootust, et kysitluste tulemustes ilmnevad eestlaste usulised hoiakud leiavad edaspidi väljundi ka riigi juhtimises. Suur reede pole enamusele eestlastest pyha. Sõjaväkke, vanglatesse ja politseisse palgatud kristlikud vaimulikud, laiendatav kristlik religiooniõpetus yldhariduskoolides, riiklike ja omavalitsusasutuste syndmuste sidumine kristlike riitustega pole kooskõlas eestlaste tõekspidamistega ja rikub otseselt kodanike põhiseaduslikku usuvabadust. Riik peaks austama nii rahva enamust kui usuvähemusi ning loobuma oma tegevuses mistahes kristlikust või muu-usulisest misjonist.

Maavalla koda tunnustab iga inimese õigust valida ja järgida oma usulisi tõekspidamisi. Kuid yksnes ilmalik riik suudab tagada selle põhiseadusliku õiguse täitmise.

Maavalla koda