Neljapäeval, 16. mahlakuud algusega kl 14 toimub Eesti Maaülikoolis Tartus Kreutzwaldi tn 5 ruumis 2d5 avatud loeng "Ajaloolised looduslikud pyhapaigad". Ahto Kaasiku kõneleb erinevatest pyhapaikadest, nendega seotud väärtustest ja probleemidest. Lyhidalt tutvustatakse ka riikliku arengukava "Eesti ajaloolised looduslikud pyhapaigad. Väärtused ja hoidmine 2008 - 2012" eesmärke ja tegevusi.

Tartu Ülikooli looduslike pyhapaikade keskuses töötav Ahto Kaasik tutvustas loengut:

"Eesti kaasaegne loodushoid ja maastikukujundus võiks osata hoida ja väärtustada pyhapaikadesse kätketud looduslikke, kultuurilisi, usulisi ja yhiskondlikke rikkusi. Arukad valikud ja teod algavad teadmistest.

Hiied, pyhad kivid, allikad, ristipuud jm ajaloolised looduslikud pyhapaigad moodustavad iseloomuliku ja sygavalt tähedusliku osa eesti kultuuripärandist ja rahvuslikust identiteedist. Kuid mitte ainult. tegemist on loodusobjketide ja -aladega, mida on aastatuhandeid hoitud looduskaitsealadena. Sellistena on pärandmaastikel asuvad pyhapaigad elurikkuse allikaks kõige laiemas tähenduses.

Loodusaladena, mis võivad ulatuda mõnekymnest ruutmeetrist mitmekymne hektarini, puudutavad nad pyhapaigad yhel või teisel moel kõiki, kes meie maastikel otseselt elavad ja toimetavad või sellega kuidagi seotud on:  kohalikke elanikke, maaomanikke, põliste tavade hoidjaid, põllumajandus-, turismi- jm ettevõtjaid, ruumilise planeerimisega tegelevad asutusi, keskkonna- ja muinsuskaitsjaid, inimõiguste kaitsjaid ja laiemalt kõiki Eesti elanikke ja kylalisi.

Pärimuseuurija Mall Hiiemäe on öelnud, et hiied on otseselt seotud eestlaste kodutundega. Pyhapaikaega on seotud meie ajaloolise kultuuripärandi lahutamatuks osaks olev looduseaustus ja pyha-tunnetus, koha- ja perepärimused, uskumused ning tavad.

Riikliku arengukava rakendusasutuseks määratud Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool on kavandamas looduslike pyhapaikade osas  koostööd.

Lisateavet:

Tartu Ülikooli looduslike pyhapaikade keskus

Maavalla koda