Mari Sangari päeva (26.04.) puhul toimub Maavallas rida syndmusi, kuhu kõik huvilised oodatud on.

Kavas:

Laupäeval, 25. mahlakuud

15.00 toimub Harjumaal Kõue Rahva Majas sarja Veelinnurahvas järjekordne ettevõtmine - maride päev. Kavas: kl. 15 hymnid, lippude heiskamine; 15.15 Aleksei Aleksejevi film "Pyha mägi"; kl. 16 Jaak Prozes kõneleb mari rahvast, elmast, ajaloost, tulevikust; kl. 16.30 mari rahvustoidud; kl. 17 Jaak Prozes ja Aleksei Aleksejev kõnelevad mari sangari päevast, mida mari rahvas tähistab igal aastal 26.04., selle ajaloolisest taustast; kl. 17.15 film "Laulupidu Marimaal"; kl. 18 esinevad Tallinna maride seltsi liikmed. Yhine tants ja trall maridega.
http://kyladeselts.blogspot.com/

Esmaspäeval, 27. mahlakuud

20.00 Tallinnas KuKu klubis (Vabaduse väljak 8) mari seltsiõhtu.

Mari sangari päevale pyhendatud õhtu mari laulude ja mängudega. Osalevad mari elmaseltsid. Idamaride muusikat ja mänge tutvustab pärimusryhm Tšolga Šudõr Sverdlovski oblastist. 

Teisipäeval, 28. mahlakuud

18.00  Tallinna Kinomaja (Uus tn 3) Eestis elava mari filmimehe Aleksei Aleksejevi tõsielufilmi „Ohvriallikas” esitlus.

Kolmapäeval, 29. mahlakuud

18.00  Tallinna Vanalinna Muusikamaja (Uus tn 16c) Mari sangari päev koostöös Tallinna Mari Seltsiga. Idamaride muusikat ja tantse tutvustab folklooriansambel Tšolga Šudõr Sverdlovski oblastist. 

Neljapäeval, 30. mahlakuud

15.00 Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas (J. Kuperjanovi tn 9) esineb ansambel Tšolga Šudõr.

Idamaride pärimusryhm Tšolga Šudõr (Põhjanael) on asutatud 1982. aastal Sverdlovski oblastis Malaja Tavra kylas. Ansambel peab yheks oma põhieesmärgiks kohaliku mari pärimusmuusika kogumist. Praeguseks on lindistatud yle 1300 erineva mari rahvalaulu, millest enamik kuulub ka ansambli enda kavasse.

Tšolga Šudõr esitab ehedaid mari rahvalaule, mis tutvustavad maride tavasid, mänge ja kombestikku  ning iidseid tantse, saatepilideks mari torupill ja trumm. Ryhm kannab vanade tavade järgi valmistatud rahvariideid.

Peamiselt tegeleb ryhm mari mari elma tutvustamisega ja osaleb kohalikel mari rahvuspyhadel. Tšolga šudõr on esinenud Venemaal erinevatel pärimusmuusikapidudel. Välisreisil on Tšolga Šudõr  esmakordselt.

 
Mari sangari päev

26. mahlakuud on yks maride tähtsamaid rahvuspyhasid. Pärimuse põhjal langes just sel päeval maride vabaduse eest võideldes rahvuskangelane Boltuš. 1438. aastast kuulus Marimaa Kaasani khaaniriigi koosseisu. 1552. aastal vallutas Venemaa Kaasani ja liitis Marimaa endaga. Kuna venelased hävitasid vallutusretkede ajal ligi poole mari rahvast, siis vastasid marid sellele nn tšeremissi (varasem nimetus maride kohta) sõdadega, mis vältasid yle kolmekymne aasta (1552-1584) ning mille kohta on hulk pärimuslikku ainest. Vastupanuliikumise tuntuima juhina mäletatakse vyrst (lužavui) Boltušši, kes olevat võidelnud iseseisva mari riigi eest ning langenud 26.04. 1556. aastal Malmõži linna lähedal. Vyrst Boltuš olevat maetud mäele, mis kannab siiani tema nime.

19.-20. sajandil arenes välja mari haritlaskond, kes seadis sihiks oma rahva taastamise rahvusena. 1917. aastal tekkisid lootused enesemääramisõigusele. 1917. aasta juulis Ufa kubermangus toimunud esimene ylevenemaaline mari kongress kutsus marisid yles 26. aprillil tähistama mari sangari päeva. See yleskutse jäi nõukogude perioodil unustusse. Taas võeti mari sangari päeva tähistamise yleskutse vastu 1990 aastal, mil vastava otsuse tegi Mari Ušemi – Mari Liidu kongress, hiljem kordas seda yleskutset 1992. aastal toimunud 3. Mari Rahvuskongress. Eestis tähistatakse mari sangari päeva siinse mari kogukonna algatusel alates 1993. aastast. Eestis elab 2000. aasta rahvaloenduse andmeil umbes 250 mari.