Teadlaste seas valitseb yksmeel, et indiaanlaste esivanemad saabusid Kilpkonnasaartele (Ameerikasse) Aasiast yle Beringi väina ning levisid sealt edasi Gröönimaast Tulemaani. Yksmeelt pole aga olnud ses osas, kas uusasukad saabusid Ameerikasse yhekorraga või mitmete lainetena, kirjutas Novaatoris Siim Sepp.
Nyyd on teadlased kymnete erinevate indiaanihõimude liikmete DNA võrdlemise teel teinud kindlaks, et saabujad pidid jõudma Ameerikasse yhe lainena. Teadlased leidsid ka, et kõik põlismaalased on omavahel lähemalt sugulased kui yhegi teise Euraasia rahvaryhmaga. „Erandi moodustavad vaid Beringi väina vahetus läheduses elavad inimesed,“ ytles Kari Britt Schröder, ajakirjas Molecular Biology and Evolution ilmuva artikli esimene autor California ylikoolist.
Teadlased leidsid bioloogilise ylesandeta geneetilise markeri, mis esines kõigis uuritud 41 indiaanihõimus, kelle elukohad ulatusid Gröönimaast Tšiili lõunatipuni. Samuti oli see marker olemas tšuktšidel ja korjakkidel teisel pool Beringi väina. Teadlased võtsid vaatluse alla kokku 54 Euraasia rahvaryhma, kuid peale mandri kirdenurga seda markerit mujal Euraasias ei esine.
See viis teadlased lisaks ka järeldusele, et indiaanlaste esivanemad pidid Euraasia kirdenurgas elama mõnda aega isolatsioonis ylejäänud Aasia elanikest, sest muidu oleks loogiline eeldada, et vastav marker peab olema laiemalt levinud.