Eile Kuressaare linnuses toimunud ajalookonverentsil esitleti kohalolnuile kaks aastat tagasi Kaarma vallas Kuke kylas leitud myndiaaret ning läinud aasta sygisel Salmel avastatud muinaslaeva esimest jäljendust, kirjutas Oma Saares Urmas Kiil.
Saaremaa muuseumi näituseosakona juhataja Kylli Rikas rõhutas, et praegusel muinsuskaitsekuul on tal meeldiv rääkida myndiaarde leidnud ehitustööliste vastutustundlikust ja teadlikust käitumisest. “Pärast aarde väljatulekut võttis ehitustööde juhataja spetsialistidega yhendust ja tänu sellele saamegi seda nyyd edaspidi meie muusemi kylastajatele eksponeerida,” lausus ta.
Kuke kylast leitud aardes on yhtekokku 947 mynti. Eile Kuressaare linnuses avatud väljapanek koosneb 275 myndist. Peamiselt on myndid pärit Rootsist, kuid rohkesti on ka Madalmaade, Saksa ja Poola päritolu mynte. On ka yks Monaco taaler.
Kõige vanem mynt pärineb aastast 1609 ja kõige hilisem aastast 1708. Asjatundjad on seisukohal, et ilmselt peideti myndiaare Põhjasõja ajal, kui kardeti Vene vägede ryysteretki. “Pärast aktiivse sõjategevuse lõppu tuli aga laastav katk, mille tagajärjel kylad tyhjenesid, ja nii see varandus sinna peidikusse ligi kolmeks aastasajaks jäigi,” selgitas Rikas.
Kuke myndiaare konserveeriti ja määratleti Tallinnas. Eksperdid hindasid selle väärtuseks miljon krooni. Sellest summast läks pool leidjate vahel jagamisele.
Salme laeva esimene mudel
Kuressaare linnuses oli eile veel võimalik kaeda esimest väljapanekut Salme muinaslaevast ja sellega koos päevavalgele tulnud leidudest. Tartu ylikooli arheoloog Marge Konsa ytles kommentaariks, et tegemist on Salme laeva esimese mudeliga. “See on vaid meie esimene tõlgendus,” rõhutas ta. “Mis tyypi see laev tegelikult oli, selle väljaselgitamine seisab meil veel ees.”
Samas võib aga kindlalt öelda, et laev pärineb 7. sajandist pKr, sest puud, mida laeva ehitamiseks kasutatud on, olid langetatud ajavahemikus 600–670.
Arheoloog Andres Tvauri lisas, et kuna tegemist on nn eelviikingiajaga, mille kohta on arheoloogilist materjali nii Eestis kui kogu Põhja-Euroopas väga vähe, teeb see asjaolu Salme leiu erakordselt tähtsaks.
Marge Konsa tõi välja veel yhe huvitava tõsiasja. Ta ytles: “Kuigi Salme leiu materjal on väga Skandinaavia-pärane, võis laev ise vabalt olla siinset päritolu. Seda kinnitavad laevaneedid, mis väljakaevamiste käigus leiti – nende valmistamise stiil on omane Läänemere idakaldal elanud inimestele.”
Arheoloogi sõnul kaldub ta eeldama, et kuna tegu on matusega, võis laev väga vabalt olla kohalikku päritolu, kuid mehed, kelle luustikud sealt leiti, võisid olla võõramaalased. “Mehed hukkusid siin ja nende surnukehi ei viidud siit ära,” selgitas ta oma mõtet.
Lisaks muinaslaeva mudelile võib Kuressaare linnuses vaadata veel Salmelt leitud muistseid tööriistu, relvi, tarbeesemeid ja muinasaja hasartmängu “Sõdurid” ning tutvuda selle reeglitega.
Saaremaa muuseumi direktor Endel Pyya ytles, et Salme muinaslaeva praegust väljapanekut võib veel näha tänase päeva (s.o laupäev) jooksul. Kuid juba lähitulevikus on muuseumil kavas avada muinaslaevale pyhendatud pysinäitus.