[text]
Täna on

t_RyytliEgle.gifKanepi valla Koorastõ kylä tytärlats Rüütli Egle (18) tekk’ kooli kunstioppusõ lõputyys valmis uhkõ sõba ja jää-i hättä ka muiõ rahvarõiva-asjo tegemisega, kirotas Uma Lehes Harjo Ülle.

«Tull’ tetä tarbõkunsti: yts tekk’ lapiteki, poisi teivä riiulit, ma sis mõtli, et võissi tetä rahvarõividõ mano sõba,» kõnõlõs Rüütli Egle. Oppaja Kõivu Ele soovit’ tetä seo vasõliidsiga:seo rõividõ ilostamisõ viis om peri muinasaost. Villändi kultuuriakadeemiä opilasõ omma tenny näide kotsilõ põh’aligu uurmistyy ja käsityy-aokirän oll’ tegemise oppus olõman.

«Aigu läts’ rohkõmb, ku ma arvsi,» tunnistas Egle. «Kõgõpäält oodi rõivast – seo om kah käsilde koet, oppaja es taha, et osta lihtsä rõiva –, vasõliidsi pääle kuluti är 36 miitret traati. Pandsõ sukavarda akutrelli kylge, käändse traadi spiraalis. Sis tull’ seo spiraal 1,4 sentimiitre pikkuisis jupõs lõiku ja narmilõ otsa panda. Kõlapail viirde ja valmis.» Eglel kullu taa tyy jaos yle kymne tunni.

Eglel om koton raamat Kanepi, Põlva ja Räpinä rahvarõividõ kotsilõ ja säält tä kai pilte, määne piät sõba vällä nägemä. Tä om ka muido suur rahvakunstihuvilinõ.

Härgytäny om tedä oppaja Kõivu Ele, kelle kotsilõ ytles Egle, et hää om kaia, kuis oppajal silmä helkämä löövä, ku mõni opilanõ timä mano lätt umma valmissaanut tyyd näytämä. Kõivu Ele kitt Eglet vasta: «Tä om syndymisest saadik rahvakunstihuvilinõ, väega hää joonistaja ja ettevõtlik viil kah!»

Rahvarõivit om Egle ka varramba tenny: et tä käy yten klassisõsaraga rahvatandsu tandsman, sis umbliva nä ytel aastal esi hindäle hammõ. «Läts’ pall’o rohkõmb aigu ku taa sõbaga, a väega ilosa saiva ja prõllatsõs omma nii är kantu, et piässi nakkama vahtsõt tegemä,» seletäs Egle.

Katõ aasta iist tull’ Eglel tetä kooli majandusoppusõ tyys uma opilasfirma. «Piili pääl teimi väiku nardsuvaiba ja noist umblimi koti,» kõnõlõs Egle uma firma toodangust.

«Saimi kävvy Rumeenian riikevaihõlidsõl opilasfirmadõ laadal. Sääl läts’ häste ja Eesti rahvakultuur pakk egäl puul huvvi: sygyse, ku käve Slovakkian riikevaihõlidsõl nuurivahetusõl, ollimi kultuurõ õdagul sõbrannaga rahvusligun stiilin rõivin. Kylh sääl tetti pilti, kõgõ inämb huvvi paki tsuvva.»

Päält käsityy tegemise tands Egle rahvatandsu Kagu Kabujalakõisin ja om ka uma kooli opilasesindysen. Egle meelest olõs hallõ, ku Kanepist keskkuul är kaos ja tä ei tiiä kedägi, kiä tahassi kohegi kavvõmbahe kuuli kävvy.

Koorastõn elämise man miildys Eglele vaikus: «Ku olli Tal’nan tandsupidol, sis yyse oll’ sääl kah kõva larm ja uulidsalamp paistu silmä. Siin inemise ei käy myydä ja saat hindäette olla.» Koorastõ om timä meelest perädy illos kotus. «Hummogu, ku kuuli lää, sis sakõst mõtlõ tuu pääle, et kuis õnnõ pilti tetä – nii illos om välän!»

Egle vanaimäl om kymme last ja egä suvi omma Egle kodo man suguvõsa kokkotulõgi: kokko tulõva vanaimä latsõ ja latsõlatsõ.

«Ma olõ 18. latsõlats, kõgõ noorõmb,» seletäs Egle ja ytles, et egä kõrd om iks yle 50 inemise paiga pääle tulnu.

Midä Egle edesi oppi taht, tuud tä viil vällä ei reklaami, kahjatsõs õnnõ, et timahava saa-i Villändihe rahvuslikku käsityyd opma minnä. Tedä huvitas geograafia ja reismine, saman taht tä umaette nokitsa, a mitte puutri takan.

Kuva: Rüütli Egle esitettü sõbaga


Uma Leht