Karjala arheoloogid avastasid Äänisjärve idakaldalt Peri nina neeme kandist uue ryhma kiviaegseid kaljujooniseid ehk petroglyyfe, mis moodustavad viimase osa juba avastatud suuremast pildist, vahendas Fenno-Ugria.
Uurimisreisi juhi, Petroskoi ylikooli dotsendi Aleksander Žulnikovi kinnitusel leiti Puudoži rajoonist kiviplaat nelja senitundmatu kaljujoonisega.
Kuud ja päikest kujutavad joonised moodustavad viimase osa suurest kaljumaalingust, mis on võimalik nyyd täielikult taastada. Samas pole Žulnikovi sõnul võimalik öelda, kas Peri nina neeme kaljujoonised kujutavad endast pyhapaika või näiteks observatooriumit, millele viitavad taevakehade kujundid.
Äänisjärve kaljujooniseid on uuritud alates 1848. aastast, mil Peterburi geoloog Konstantin Grevingk esimesed avastas. Pooleteise sajandi jooksul on teadlased leidnud enam kui tuhat raidpilti 20 erinevas ryhmas 20 kilomeetri laiuselt maa-alalt.
Kaljujoonised on pärit uuemast kiviajast – umbes kolmandast sajandist enne meie ajaarvamist. Neil on kujutatud peamiselt veelinde, põtru, paate, inimesi ja loomi. Mõned joonised on yhendatud ryhmadeks.