Koskil 1960. aastidõ keskpaigan, ku ma olli 15aastanõ poiskõnõ, opas´ vanaesä minno kodotalon Kähril vikatiga haina niitmä. Muud toimõndamist kah viil mano, midä niitmise man vaia läts´, kirotas Uma Lehes Mandli Sulõv.
Niitmine saa kipõlt selges, ku hää vikat om. Kunst om vikadi tsagamisõn ja tahuga teräväs tõmbamisõn.
Vanaesäl oll’ laja alusõga alasi, mis oll’ paku sisse lyyd. Kiilu kujoga alasit om kah, midä om tegeligult keremb selges oppi, ku lajapõh’alidsõ alasi pääl tsagamist.
Vikadi terrä piät nakkama kandsust pääle tsagama. Vasara pinniga tulõ lyvvä terä veerest 1-2 millimiitre kavvõndast.
Õigõl tsagamisõl piät käsi kynnärpääst liikma, vasarat käe liikmise suunan hoitma ja sõs terä pääle lyymä.
Ei tohe vasarat yles-alla liiguta ja nii lyvvä. Võit terä är viriläle pessä.
Mul juhtu ka tuud asja, a sõs vanaesä esi parand’ tuu via är. Piät loho vällä tsagama. A inämbyiste võisõ tuu vikat ärviskamisõs minnä.
Algusõn väsys käsi väega är. Seo tyy taht har’otamist. Päältkaiõn om vikadi tsagaminõ lihtsä, a tegelikult om vaia õigõt oppajat.
Ka vikadi tõmbaminõ om umajago kunst.
Piät otsma laja teräga Vinnemaalt peri tahu, midä parhilla Magaziini poodist või saia, a ku saa-i, sis piät turgõ päält nuhkma. Neo Euro piiny teräga tahu ei kõlba vikadi tõmbamisõs.
Vikatit piät tõmbama seestpuult tsipakõnõ kõvõmbalõ ku välästpuult.
Tõmbamist tulõ alosta kandsust ja liiku terä otsa poolõ. Nii mitu kõrda. Egäl vikadiumanigul omma tõmbamisõn kah uma nipi.
Seo tyy man om vaia õnnõ nii pall’o tiidmist, et terrä nyhrys ei tõmba. Näpuga piät terrä pruuvma, risti tõmmatõn.
Ku terä om hää, sõs näpp ku vilistäs, a ku nyhr, sõs näpp tulõ terrä piten kahistõn.
Ka vikadi tõmbamist om vaia inne oppi, a ku selges saa, sis tõmba vai pymmest pääst.
Seo vikaditsagamisõ pink pakuga ytenkuun om peri Lasva kandist Mäessaarõ kyläst Järveotsa talost.
Seo om tenny Helistvee Jaan 1934. aastagal. Timä om täämbädses kylh joba är koolnu.
Kuva: Seo vikadi tsagamisõ pingi tekk´ 1934. aastagal Lasva kandi miis Helistvee Jaan.