Kultuuriministeeriumis kogunes esmakordselt vaimse kultuuripärandi nõukogu, kelle ylesandeks on vastavalt UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioonile koostada Eesti kultuuripärandi tegevussuunad ja kaitsemeetmed, kirjutas ERR.
Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõuniku ja nõukogu esimehe Eino Pedaniku sõnul on olulisemaks ylesandeks kaardistada vaimse kultuuripärandi nimistusse kantavad kultuuriväärtused. Tema sõnul tuleb konventsiooniga kaitsta vähemalt kahe-kolme inimpõlve vanuseid olemasolevaid kultuurinähtusi, mis kantakse nimistusse ning tehakse ka elektrooniliselt kättesaadavaks, teatas kultuuriministeerium.
"Need, mida Eestist vaimse kultuuripärandi nimistusse võiks panna, on seotud traditsiooniliste käsitööoskustega, esituskunstidega, rituaalide ja syndmustega, looduse ja ilmaruumiga seonduv, suulised traditsioonid ja väljendusviisid, mis on meie igapäevaelu ja identiteedi osana omased ja olulised", loetles Pedanik.
Ta lisas, et põlvkonnalt põlvkonnale edasiantud kultuurinähtused muutuvad koos aja ja oludega ning osad neist paratamatult kipuvad hääbuma, seepärast on ylioluline talletada senine pärand järeltulevatele põlvkondadele.
Pedanik märkis, et Hiiumaal alustati vaimse kultuuripärandi kaardistamise pilootprojektiga juba mõned aastad tagasi, mille eesmärgiks oli leida hiidlaste hulgas elusolevad ja põlvest-põlve edasiantavad kombeid, rituaale, oskusi ning esimesi kokkuvõtted tehti möödunud aasta kevadel.
Vaimse kultuuripärandi nõukogu ylesandeks jääb ka vaimse pärandi nimistusse kantavate kultuuriväärtuste kinnitamine.