Eile, ukupäeval, avas Eesti pärimusmuusika keskus võrguvärava Kultuurilaegas, mille abil saab uurida laulu- ja tantsupeo juuri, kiigata rahvapillide ja rahvarõivaste varasalve ning lugeda rahvakalendrist. Laenatud ja võõralt kõlava eesliitega nime Kultuurilaegas varjus peitub yksjagu teavet meie oma põlisest eluolust, mida uurijad oma arusaamist mööda huvilistega jagavad.

Teabevärav on jaotatud viie valdkonna vahel, sisaldades rohkelt selgitusi, kuvasid ning vanu teavikuid rahvalaulu ja laulupidude, rahvatantsu ja tantsupidude, rahvapillide ja -pillimuusika, rahvarõivaste ning rahvakalendri tähtpäevade kohta. Lehelt leiab ka mänge - näiteks saab vastata kysimustele täringumängus ja panna kokku rahvarõivapuzzlet.

Põhjalikku andmekogu aadressil www.folk.ee/kultuurilaegas on ette valmistatud ligi viis aastat. „Idee luua keskkond, mis koondaks infot erinevate rahvakultuuri valdkondade kohta tekkis siis, kui Eesti laulu- ja tantsupidusid hakati lisama UNESCO suulise ja vaimse kultuuripärandi nimekirja," selgitas ettevõtmise algataja ja esimene peatoimetaja, Eesti Pärimusmuusika Keskuse juures tegutseva pärimusmuusika teabekogu juht Aleksander Sünter.

Kultuurilaeka hilisemaks peatoimetajaks on Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur, rahvamuusika uurija Taive Särg. Valdkondlikeks toimetajateks on Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Mall Hiiemäe (rahvakalendri tähtpäevad), Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator Ellen Värv (rahvarõivad), mitmekordne tantsupidude yldjuht, tantsu- ja pärimuselma õpetaja Maie Orav (rahvatants ja tantsupeod), Tartu ylikooli kultuuriteaduste professor Kristin Kuutma (rahvalaul ja laulupeod) ning muusikaõpetaja ja pillimeister Raivo Sildoja (rahvapillid ja -pillimuusika).

Teabevärav avaneb hetkel vaid eesti keeles, ent lähiajal lisanduvad valikusse inglise ja vene keel. Kultuurilaegas valmis MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts ja MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus yhistööna.