Möödunud nädalal Ruhnu saabunud arheoloogid avastasid pyhapäeval saarel paiga, kust kaevamise käigus leitud esemetykid viitavad viikingiaja aastaringselt asustatud kylale, kirjutas Meie Maas Ahto Jakson.
Paik asub Linbackas ehk viikingiaegses randumiskohas, mis oli toona saare põhjapoolne tipp. Praegusel Ruhnu kaardil jääb see Kuunsist natuke kyla poole. Ajaloolise leiuni jõudsid arheoloogid järgmist teed pidi. Nad võtsid ette 1960. aastate nõukogude sõjaväe kaardid, kuhu on peale märgitud kõrgusjooned. “Kuna meil on maa kerkimise protsess teada, nuputasime kõrgusjoonte järgi maastikul kõndides, kus võis olla omaaegne rand,” kirjeldas arheoloog Marge Konsa, kes koos seitsme ametikaaslasega möödunud reedel Ruhnu saabus.
Vaist abiks
Muinaskyla avastamiseni viis neid arheoloog Andres Vindi, keda Konsa nimetas heaks muististe otsijaks ja kel on sel alal head vaistu ja annet. Kuunsi tee ääres karjääri kõrval märkasid arheoloogid kõrgemat nukki, kuhu tegid maa sisse väiksed 40-sentimeetrise läbimõõduga augud.
“Kui olime teinud umbes 30 auku, tuli yhest neist välja savinõu kild. Pärast seda hakkasime seal lähemalt kaevama,” rääkis Konsa. Arheoloogid selgitasid välja, et leiukohas võis omaaegse randumiskoha või kyla ulatus olla 60-meetrise läbimõõduga. Praegu on paik säilinud mõõdus 20x30 meetrit. “Tõenäoliselt oli tegemist väikese kylaga. Majade arvu öelda ei oska,” ytles Konsa. Lisaks savinõu kildudele leidsid arheoloogid kaevatud kohast kala- ja hylgeluid, mis Konsa sõnul on kindlaks tõestuseks sellele, et inimesed on seal olnud.
Raud viikingiajal kallis
Marge Konsa arvates ei pruugi avastatud paigast rohkem midagi leida, sest viikingiajal tehti enamus majapidamisriistu puust. “Saarel puudus võimalus ise rauda sulatada, mis tähendab, et raud oli siin veel kallim kui mandril,” täheldas Konsa.
Mis ajast leitud luud ja savinõu killud täpselt pärit on, ei osanud arheoloog veel öelda, kuid tõenäoliselt pärinevad need viikingiajast, pluss-miinus 100 aastat ehk esimese aastatuhande teisest poolest. “Tegemist on muinasaegse asulaga,” oli Konsa kindel. Eile tegid arheoloogid meeter korda meeter suuruse augu ja jõudsid maapinnast umbes 40 sentimeetri sygavusel asuva puutumata kultuurkihini, kust leitud loomaluud saadetakse nende vanuse kindlaks tegemiseks uuringutele.
Oluline avastus
Nädalaks Ruhnu saabunud kaheksa arheoloogi seadsid eesmärgiks saarel otsida jälgi asustustest, mis jääksid kiviaja ja Rootsi aja vahepeale. Kiviaja asustused Ruhnul leidis arheoloog Aivar Kriska juba varasemate uurimisreiside käigus. Päevavalgele tulid asulakohad, kus saarel peatusid hooajaliselt varased hylgekytid. Kõige varasem määrang pärineb 7200 aasta tagusest ajast, mil Ruhnu saar oli hobuserauakujuline. Marge Konsa sõnul on praegune avastus oluline pysiva asustuse alguse määratlemisel.
Enne Ruhnule sõitmist käisid arheoloogid ka Vormsil, kuid sealt nad muinasasustusest jälgi ei avastanud. Ruhnule jäävad nad kuni reedeni. Nende tööd saarel rahastab Kultuuriteooria tippkeskus. “Suuri kaevamisi meil plaanis teha ei ole. Tahame muuta informatsiooni saare kohta mitmekylgsemaks,” lausus arheoloog Marge Konsa.