Tartu ylikooli arheoloogid leidsid Harjumaalt Jägala linnuse juurest jälgi Eesti seni teadaolevalt vanimast põllust ning muust inimtegevusest enne meie aega, kirjutas ERR.
Väljakaevatud põllu vanuseks hindavad arheoloogid 2300 - 2500 aastat. Valdav osa väljakaevatavast ainest kuulub kolme erinevasse ajajärku. Lisaks põllutegevuse ajajärgule on tõendeid leitud ka varasemast inimtegevusest ning põlluharimisele järgnenud linnuse tekke ajast.
Tartu ylikooli laboratoorse arheoloogia professori Aivar Kriiska sõnul on põllul säilinud konksadra jäljed. "Liigutades atra maa sees, kannab ader pinnast sygavale mullapinda ja jäävad niisugused adrajäljed järgi. Aga inimtegevuse kihist on põhiliselt leitud potikilde," selgitas muinasteadlane.
Lisaks eespool nimetatule on leitud ka hoonete savitihendeid ning märke tuleasemetest. Kriiska ei oska öelda, kuidas täpselt seda põldu hariti ning mis sorti vilja seal kasvatati, aga oletada võib, et viljaks võisid olla meilegi tuttavad nisu või oder ning tööloomaks härg. Kuna põllu lähedal asus linnus, osati just sealt otsida jälgi inimtegevusest enne meie aega.
Leiud lähevad Tartu ylikooli arheoloogia kabineti kogusse.