[text]
Täna on

Hiiekivi vägi

t_parnamae_1.gifAjakirja Maakodu põimukuu numbris ilmunud Hiiesõnastiku kuuendas loos on juttu hiiekividest. Pyhaks peetud kive leidub paljudes hiites. Mille poolest erinevad pyhad kivid teistest ja kas hiiekividel on omakorda mingi eripära, lugu uuribki.

Ahto Kaasik kirjutab:

"Viimane jääaeg tõi Maavalda lõpmata palju eri värvi ja koostisega rändkive. Kui kymmekonna aastatuhande eest jõudsid siia meie esivanemad, olid kivid end juba sisse seadnud. Kohati oli maa tihedalt kivikylvidega kaetud, siin-seal kõrgusid lagedatel väljadel hiigelsuured kaljurahnud.

Inimene pidi õppima koos kividega elama. Võimalik, et meie esimesed pyhapaigad olidki kivid ja kõrgendikud. Näiteks sarnastel Saamimaa maastikel lagedate tundrute tippudel kõrguvad kivist seidad on siiani saamide pyhapaikadeks.

Sedamööda, kuidas Maavald kasvas puudesse ja tekkisid meile tuntud hiied, said osadest kividest hiiekivid.

[---]

Pealtnägija jutustab 1961. a Ridalas :
Iiekibi on ta oln. Seal käidi omal ajal kummardamas. Mina oma silmaga nägin, et seal ohverdati. Mina olin siis veike, aga ega last pole sinna ligi lastud minna. See kibi on juba vanast ajast old, et seda põle tohtind puutuda."


Pikemalt ajakirjas Maakodu nr 8.

Kuva: Värske leib ja mesi on põimukuu pyhadel tavaline and. Heiki Maiberg.