Ants Viires ; registri koostas Ellen Karu ; joonistused: Valve Pilter, Lilian Kalvo. 2. tr. Tallinn : Ilo, 2006 (juurdetr. 2009). 296 lk. : ill.
11.08.09
Kas teate, et „suures metsas ja liivasel maal kasund kased on lahked ja siledad sihest, aga lagedal ja sauesel maal kasund kask on sitke just kut undi liha“? Või et saarepuustst sai kodaraid, jalakast rattaid, toomingast looka, tammest tuuliku sambaid või vankritelgi? Ja lodjapuu on olnud läbi aegade yks väärt piibuvarrepuu? Nii sellest kui muust puutöö ja nikerdamisega seonduvast annab ylevaate Ants Viires oma uuesti trykist ilmunud raamatus „Eesti rahvapärane puutööndus“. Esimene trykk ilmus juba pea 50 aastat tagasi, kirjutas Rohelises väravas Margit Veromann.
Nii tarbe- kui ka kyttepuu muretsemine on alati toimunud peamiselt talvel. Talvine puulõikus on tingitud nii puu omadustest kui ka aastasest tööjaotusest. Vanarahvas pidas silmas ka kuufaase: okaspuu raiuti noorel, lehtpuu vanal kuul. Oluline oli ka tuule suuna määramine – vettpidav riist raiuti loode-, põhja- ja idatuulega. Painduvat puud raiuti „pehme tuulega“. Uskumisi oli lisaks veel muidki. A. Viires kirjeldab oma raamatus peamisi puutööriistu, lisaks saab lugeja teada- näha ka liimeistreid, kiine, vindlaid, mölle, reismõõte ja muid tööriistu.
Meespere valmistas ennemuistsetel aegadel talvisel ajal aukartustäratava hulga erinevaid tarberiistu, millest tänapäeval ehk vaid väikest osa osatakse järele teha. Igas kylas oli olemas oma sepp ja seda juba enne feodaalajastut. Vanim puutööd tegev sepp ehk meister oli puusepp, edasi tulid juba rattassepad, pyttsepad, treialid ja tislerid. Kuigi käsitöölised pärinesid kylarahva kehvemast kihistusest, tõusid nad oma töö najal suhteliselt jõukale järjele. Yks tuntumaid puutöö kodutöönduslikke alasid oli praegugi puutöönduse poolest kuulus Avinurme kant. Miks just Avinurme? Ants Viires kirjutab, et peamiselt seetõttu, et tegemist oli kroonuvallaga, kus talurahva kurnamine oli nõrgem ning talude ostu- ja rendihinnad olid kolm korda odavamad kui mujal.
Muuseas - Avinurme saab aasta pärast valmis puutöö tutvustamiseks elulaadikeskuse. Ligi 13 miljonit krooni toetust saanud elulaadikeskusest peaks tulevikus välja kasvama puutöökeskus, kus hoitakse vanu puutöötraditsioone ning mõeldakse välja innovaatilisi ideid uute toodete arendamiseks.
Aga osavaid meistrimehi leidus ka mujal – näiteks tuntud olid Haanja orelimeistrid Kriisad ja mitmed piibu-, voki- ja kirstumeistrid. Hiiumaal valmistati mitmesuguseid nõusid, Tarvastus saane, Nõval nõusid, Välgis sõelu, Meremäel ja mujal Setumaal punuti korve, Kihelkonnas tehti saane, vankreid, Kärlas vitsmööblit, Assikveres vankrirattaid ja nõnda edasi. Terve Eestimaa oli täis oskajaid meistrimehi.
Ja on ka praegu, vanu traditsioone väärtustatakse yha enam, igal aastal korraldatakse rohkesti laatu ja õpitubasid. Mis muud, kui väärt teos koju, maakoju, suvilasse, töökotta ning uurima-puurima-vestma!