Ajakirja Loodusesõber põimukuu numbris ilmus lugu Pyhajärvest. Paigaga seotud isikulugu jutustab aga Arne Adrast.

Ahto Kaasik kirjutab:

Pyha Pyhajärv elab eestlaste keeles ja meeles. Tema kaunis vägi toob igal aastal oma maalilisele kaldale ja veele kymneid tuhandeid inimesi. Seame sammud nende jälgedes ja pyyame leida järve pyhaduse lätteid.

[---]

Mõnikord on pyha kivi, puu, mägi või järv tulnud oma kohale mujalt. Maarahvas on väheseid rahvaid maailmas, kelle pärimuses on järved rännanud. Ja mõnigi sellistest järvedest on pyha. Eestis on teada kymmekond Pyhajärve. Virumaal asuv Mustjärv e Pyhajärv lendas oma praegusele kohale mõne kilomeetri kauguselt. Põltsamaa lähedal Lustiveres asunud kalarikas Pyhajärv lendas aga teadmata kuhu ja jättis endast yksnes nime ja mälestuse. Võimalik, et varemalt on olnud Pyhajärv ka Virumaal Varudis, kus madalmaal asus Pyhajärve lepiku nimeline pyhaks peetud kyngas.

Teiste pyhajärvede ametlikud nimed on nyyd: Kaali Saaremaal, Leegu Tartumaal, Matsimäe Pyhajärv Järvamaal, Parika järv Viljandimaal, Pyhamäe Laijärv ja Väikejärv Harjumaal.

Lendavatest Pyhajärvedest kauneim asub muistse Oandi maakonna keskse maalinna Otempää lähedal. Vanarahvas kõneleb, et Pyhajärv lennanud oma kohale kaugelt. Kohisev ja välgunooli pilduv järve-pilv seisnud kolm päeva madalal maa kohal. Kui keegi öelnud, et pilv kohiseb nagu meie pyha tammik, sadanud see maha ja saanud järveks. Pyha tammik jäi järve põhjakaldale ning järve asemel olnud mägedest said saared.

Pikemalt Loodusesõbras.