[text]
Täna on

Võime olla rahul põhiseadusega, mille kohaselt on usk inimese isiklik asi ja meil pole ei riigikirikut ega ka mitte riigiusku. Mitte keegi, ka mitte riik ei või mingil moel sekkuda sellesse, keda, mida ja kuidas inimene või usuyhendus usub. Selle sätte piirangud on lubatud vaid avaliku korra, tervise ja kõlbluse kaitseks. Paraku Eestit valitsevad poliitikud näivad teadvat, mis usku eestlased peavad olema, kirjutas Linnalehes Maavalla koja vanem Ahto Kaasik.

Riik rahastab juba aastaid kristlikku misjonit vanglas, sõjaväes ja juba isegi politseis, pidades palgal riigivaimulikke ehk kaplaneid. Riik eelistab eelarveliste toetustega mõõdutundetult kristlikke yhendusi. Näiteks tänavu sai põhikirja kohaselt misjoni ehk usulise pööramisega tegelev Eesti Kirikute Nõukogu riigilt tegevustoetuseks 7,5 miljonit krooni. Omavalitsus- ja riigiasutused korraldavad syndmusi, mis oma usulise sisu (kristlike talituste) tõttu jäävad suletuks paljudele maausulistele ja ilmalikele inimestele. Riik rikub nii usuvabduse kui ka võrdse kohtlemise sätteid.

Ebavõrdne kohtlemine ulatub ka religiooniga seotud kultuuripärandini. Näiteks kirjutas valitsus jõulukuus alla lepingule, millega kohustus kolme aasta jooksul rahastama Vene föderatsiooni omandis oleva Peterburi Jaani kiriku remonti 115 miljoni krooniga. Samas lastakse hävida rahvuskultuurile ylimalt tähenduslikel ja Euroopa ulatuses haruldastel hiitel, viidates rahapuudusele.

Eesti rahvas on maailmas yks ilmalikumaid. Kõigest 14% eestimaalastest peab religiooni oluliseks. EKNi ja Eesti valitsuse vahel 2002. a sõlmitud leping näeb aga ette Eesti Vabariigi ristiusustamise. Siinkohal tekib paratamatult kysimus, kas suures ulatuses kavandatud rynnak põhiseaduse vastu (riigiusu arendamine) ei ohusta mitte demokraatliku Eesti riigi ja rahva julgeolut.

Linnaleht