Viimane jääaeg tõi Maavalda lõpmata palju eri värvi ja koostisega rändkive. Kui kymmekonna aastatuhande eest jõudsid siia meie esivanemad, olid kivid end juba sisse seadnud. Kohati oli maa tihedalt kivikylvidega kaetud, siin-seal kõrgusid lagedatel väljadel hiigelsuured kaljurahnud.
Inimene pidi õppima koos kividega elama. Võimalik, et meie esimesed pyhapaigad olidki kivid ja kõrgendikud. Näiteks sarnastel Saamimaa maastikel lagedate tundrute tippudel kõrguvad kivist seidad on siiani saamide pyhapaikadeks, kirjutas Ahto Kaasik põimukuu Maakodus.
Sedamööda, kuidas Maavald kasvas puudesse ja tekkisid meile tuntud hiied, said osadest kividest hiiekivid.
Kas pyhal kivil on lohud?
Eestis on teada ligikaudu 500 pyhaks peetud kivi. Tavaliselt pole inimene neid kuidagi muutnud. Näib, et kividegi puhul kehtib yldine pyhapaikade puutumatuse nõue. Päris paljudel pyhadel kividel leidub looduslikke syvendeid, millesse koguneb vesi ja mida on peetud kitse, Kalevi, Tõllu, Vanapagana või mõne muu olendi jälgedeks. Yksikutel kividel leidub suuri ymaraid lohke, mida sageli on nimetatud vaeslapse või orja istumisasemeks. Näiteks Tartu Toomemäel või Helme Lossimägedes võib selliseid näha. Umbes tosinal pyhal kivil on teada väikesi ymaraid lohukesi.
Sageli peetakse ekslikult ohvrikiviks lohukivi ehk väikeselohulist kultusekivi. 3 – 10 cm läbimõõduga ja mõne cm sygavusi lohukesi võib kivil olla sadu ja mõnikord asuvad need isegi kivi pystisel kyljel. Kuid enam kui 1700 lohukivi hulgas on pyhaks peetud kive teada vaid tosina jagu. Kes, millal ja milleks on need lohud teinud, pole senised uuringud suutnud tõestada.
Kuivõrd sygavad tunded on sidunud maarahvast kividega, näitab pyhade kivide rohkus. Mõnel pool on öeldud, et oma pyha kivi või kividest laotud pyha vare peab igal perel olema. Sinna on viidud igapäevased annid ja seal on öeldud palved ja tänusõnad taluhaldjale.
Kuna selliste pyhapaikade kasutajate ja teadjate ring piirdub yldiselt yhe perega, on need paigad ka aegade voos kõige kaitsetumad. Enamus yhe-pere ajaloolisi pyhapaiku on hävinud unustuse või lõhkumise läbi.
Leidub suur hulk kive, mis tervist parandavad. Sellise väega kivil on võim endasse võtta nahahaigusi ja muid tõbesid. Maa lääneosas on kohati veel praegugi tavaks vajutada haiget kohta soola või vana rauatykiga, näiteks hobuserauanaelaga ja see teatud ajal moalja- ehk maahaldja kivile viia. Aitab seegi, kui haige koha pesuvesi viia pudelis ravikivile.
Kivi lohkudesse kogunenud puhast vett on peetud heaks silmaravimiks. Eriti suur vägi on äikesevihmast kogunenud veel.
Kivi võib anda abi muulgi moel. Et muutuda vastassoo silmis köitvaks, saada viljakaks, tuua enda ja oma majapidamisse yldist laadi edenemist ja tervistki, on paraja kallakuga kividelt liugu lastud. Sarnane tava elab praegu edasi kihlakute ehk vastlate liulaskmistes. Samuti on liukivid siiani elavas käibes Pärispeal, Lehtmetsas jm.
Hiiekivi aitab omainimest
Hiiekivi on pyha kivi, mis asub hiies. Järjepidevalt kasutatakse kyll yhte kindlat kivi, kuid vajaduse korral võidake pöörduda mõne teisegi kivi poole, mis asub hiie piires. Näiteks kui Tyri kirikumees korraldas 1907. a Karjakyla Pähklamäe hiies terroriakti, õhkis pyha kivi, hakkasid kohalikud kasutama selle kõrval asuvat Kitsejälgedega kivi. Ja kasutavad tänapäevani.
Hiiekivide hulgas leidub mõnikord looduslike või inimtekkeliste lohkude ja jälgedega kive. Vatku hiies asuval Vahakivil on suur looduslik lohk, Samma Tammealuse hiiekivil taas väike inimese syvendatud lohk. Mõnikord on hiiekivid liu- ja ravikiviks.
Ysna ilmeka näite hiiekiviga seonduvast pakub Hanilas 1931. a kõneldu:
Ridase kylas on suur Iije kibi, päält libe kui laud. Seal on peal ohverdatud. Tähtpäevade ajal ohverdud. Kui kurbdus oli, siis viidi liha, vilja ja mett vana kuu reede ja neljapäe ja põhja tuule ajal. Kui rõõmuaeg oli, siis noorekuu reede viidi õlut ja mett. Ymmer tantsitud, torupill yin, seni kui päikse kiired väljas. Loomi ei tohitud lasta juure, aed oli ymmer. Hanila 1931
Rahvapärimusest tavaliselt ei selgu, kas hiiekivi erineb millegi poolest teistest pyhadest kividest. Rakvere lähedal on aga täpsustatud, et ohvrikivile viidi enamjaolt andeks toitu, hiiekivile väärtuslikumaid esemeid.
Pealtnägija jutustab 1961. a Ridalas :
Iiekibi on ta oln. Seal käidi omal ajal kummardamas. Mina oma silmaga nägin, et seal ohverdati. Mina olin siis veike, aga ega last pole sinna ligi lastud minna. See kibi on juba vanast ajast old, et seda põle tohtind puutuda.
Hiiekive on peetud puutumatuks igal pool, kus neid leidub. Teadmine, et pyha kivi kahjustajat tabab vältimatu karistus, elab aga edasi tänapäevalgi. 1980. aastatel kõneldi Vändra kandis pärimuseuurijatele, et Lyyste-Ylejõe Hiiekivi lõhkuja hukkus varsti samas. Kui mitmekymne aasta pärast hukkus samas paigas lõhkuja lapselaps, peeti sedagi vanaisa eksimuse tagajärjeks.
Kullamaal on 1961. a kõneldud:
Hiiekivi [Laukna k] Korvi talu maal. Ull krahv tahtis lasta seda kivi ära purustada. Kolmest mehest kaks said surma, yks jäi pimedaks. Siis see kivi jäi. Vanemad pidasid teda ikka täiesti pyhaks. Saime ikka tapelda, kui seal otsas käisime ja myrasime. Hiljuti veel yks haige ohverdas sellele.
Nurjatu tegu mõjub hukutavalt isegi ettevõttele. Rakveres kõneldi 1939. a:
Hiiekohtadesse ei tohtinud ehitada. Aresi kylas yks Hiiekivi, kus käidud ohverdamas. Kui asutati Vanamõisa kaevik, siis lastud sie puruks. Insener ytles, et miks te selle puruks lasite, et nyyd sel kaevikul õnne ei ole. Ja läkski pankrotti varsti.
Mõnikord nimetatakse kivi ennastki hiieks samuti kui ka jumalaks. Kivis või selle all elab haldjas või muu vaimne olend. Mõned hiiekivid olevat inimesed oma praegusele kohale mujalt toonud, mõned olevat taevast kukkunud. Nende juures on nähtud igasugu nägemusi ning mõnikord mõjub kivi eksitajana nii, et inimene kaotab ruumitaju.
Kuigi pärimuse põhjal on hiiekividel vahel ande põletatud ja suurematel kividel isegi tähtpäevadel tuld tehtud, on neid muus osas ometigi hoolega hoitud. Pärimustekstides väljendavad esivanemad sageli hiiekivide erilist tähtsust ja vajalikkust. Pyha kivi juurde on mindud näiteks teadmises, et see leevendab kaotusvalu ja aitab edasi elada.
Hiiekividega seonduv pole kindlasti vaid minevikuline nähtus. Vast eelmisel sygisel avaldas tavaline kylas elav vanainimene uurijale, et on pyhale kivile lapsest peale usaldanud oma rõõmud ja mured.
See võimalus on igalyhel.
Hiiesõnastiku järgmises loos vaatame hiieallikasse. Allikad nagu teisedki veekogud ilmestavad ja elustavad meie maastikke. Hiieallikas peegeldub korraga taevasina ja avaneb pääs maa alla. Hiieallika pyha ja tervistav vesi on leevendanud paljude valu ja pälvinud tingimusteta kaitsmist ja austust.
Kuvad: Heiki Maiberg, Teet koitmäe ja Ahto Kaasik.