Ida-Virumaal on alustatud Eesti ajalooliste kihelkondade piiritähiste paigaldamist, mida maanteeamet teeb Eesti rahva muuseumi eestvedamisel, kirjutas Põhjarannikus Sirle Sommer-Kalda.
Ida-Viru maakonnas saavad kihelkondade piiritähised põhi- ja tugimaanteedel yles sygiskuu lõpuks - praeguseks on järg jõudnud Tallinna-Narva maanteele, ytles maanteeameti Jõhvi esinduse teehoiu osakonna töötaja Ulvi Tõnurist. Kokku paigaldatakse 24 pruunitaustalist märki.
Eesti ajalooliste kihelkondade piiritähised jõuavad Eesti rahva muuseumi sajandal juubeliaastal algatatud ettevõtmise käigus kõikidesse Eesti maakondadesse.
Paikkondlikud erinevused
Eesti rahva muuseumi peaarhivaar Tiina Tael ytles, et kihelkonnad kaotasid kyll oma suurema tähtsuse 1920. aastate keskpaigas, kuid need on praegugi inimestele olulised siis, kui omaksed lahkuvad ja hakatakse uurima, millisele kalmistule on omaksed maetud.
"Alati tuleb oma päritolu esile, kui toimub laulu- ja tantsupidu ja tahetakse valmistada endale rahvariideid. Siis otsitakse oma juuri," lisas Tael.
Eesti rahva muuseumi kogud on algusaastatest peale korraldatud just kihelkondliku põhimõtte järgi, sest sel teel tulevad selgelt esile rahvaelma paikkondlikud erinevused.
Rohkem head vastukaja
Aastasaja jooksul on Eesti maa-alalises jaotuses palju ymberkorraldusi tehtud ja kihelkonna määramine raskemaks muutunud. Praeguste valdade piirid ei kattu kihelkondade piiridega, mõned kylad vallast kuuluvad yhte, teised teise ja vahel kolmandassegi kihelkonda.
Ida-Virumaal pannakse maha kuue kihelkonna märgid: Jõhvi, Iisaku, Lyganuse, Vaivara, Viru-Nigula ja Torma.
Tiina Tael kõneless, et piiritähiste paigaldamisele on tulnud mitmesugust tagasisidet: on nii selliseid inimesi, kes peavad seda majanduslikult raskel ajal raha raiskamiseks, kui ka selliseid, kes helistavad muuseumi ja uurivad, millal kihelkonna piiritähis ykskord juba nende kodukanti jõuab. "Rohkem on olnud siiski positiivset tagasisidet."