[text]
Täna on

t_20vi20_003Vaike.gifTäna 792 aastat tagasi langes Paala lahingus maarahva vanem Lembitu. Koos temaga langes Sakalasse tunginud kristlastega võideldes 1400 maarahva võitlejat, nende seas mitu vanemat. Yhtekokku võttis muistse vabadussõja suurimast  taplusesest osa 6000 maameest ja 3000 ristisõdijat.

Mälestagem täna oma kodudes, koolides, linnamägedel ja hiites vapraid esivanemaid, kes kaitsesid oma elu hinnaga Maavalda, maarahvast ja maausku, et meie täna siin elada ja toimetada saaksime. Täna on ka kohane meenutada oma lastele ja lastelastele esivanemate vannet: kuni elab kasvõi yks põlvepikkune poisike, ei võta me vastu võõrsilt toodud usku. Sest nii nagu me austame oma ema ja isa, austame me põhjamaa rahvana ka oma esiemasid ja -isasid.

Oma maad, maakeeli ja mameelt hoides kestame edasi esivanemate auks ja järeltulevate põlvede rõõmuks!


Vikipeedia põhjal Paala lahingust

Paala lahing (ka Pala ehk Pa(a)la jõe lahing) peeti maarahva muistse vabadusvõitluse ajal 9430. ajastaja (1217) sygiskuu 21. päeval Sakalas (Viljandist umbes 10–12 kilomeetri kaugusel), oletatavasti Vanamõisa kyla väljal.

Sama aasta kevadel oli maarahvas (sakalased, järvalased, Kesk-Maavalla maakondade sõjamehed) koos venelastega saavutanud võidu Otepääl ristisõdijate ja nende alistatud ugalaste yle. Ilmselt lootis maarahvas koostööd venelastega jätkata ning asus sama aasta sygiseks Sakalasse koguma suurt malevat. Henriku kroonika järgi kogus maarahvas kokku 6000 meest, mis oli enneolematult suur arv. Sõjamehi tuli pea kõikjalt Maavallast, kõrvale jäid aga saarlased, kellelt võidi aga ehk oodata sakslaste vastast tegevust mere poolt. Henriku teatel oli väe kokkukutsujaks ja juhiks Lembitu. Sulev Vahtre ja teiste eesti ajaloolaste arvates kogunes maarahvas Navesti (Pala ehk Paala) jõe lõunakaldale Tepu talu juurde, kus oli sobiv jõeyletuskoht.

Maarahvas kogus väe kokku ja jäi ootama venelaste abijõude. Kuid Novgorodis oli samal ajal vahetunud vyrst ning seetõttu olid seal sisesegadused. Ilmselt polnud ka Pihkva kohati sakslastega sõbrustanud vyrst Vladimir nõus eestlasi aitama. Vahepeal olid sakslased aga eestlaste väe kogumisest teada saanud ja koondasid Henriku teateil kokku umbes 3000-mehelise valikväe, mis tungis Sakalasse.

Maamehed said sakslaste tulekust peagi teada ja liikusid neile vastu. Kristlaste väge kohates liikusid nad Viljandist kõrvale, ajaloolaste oletuste kohaselt praeguse Pärsti ja Vanamõisa kanti, kus oli meile sobivam metsane maastik ja saksa ryytlite sõjaline edemus polnud niivõrd määrav.

Verine taplus kestis kaua aega vahelduva eduga, kuid siis õnnestus ryytlitel maameeste rinde keskosas läbi murda. Maamehed pyydsid oma vägesid ymber paigutada, aga edutult. Sellises keerulises olukorras tabas maarahvast raske kaotus – mitme teise Sakala vanema hulgas langes ka väe arvatav yldjuht Lembitu. Vastaspool saavutas ylekaalu, ehkki kandis samuti suuri kaotusi: teiste hulgas langes liivlaste "kuningas" Kaupo, ja maarahvas hakkasid taanduma ymberkaudsetesse metsadesse ja soodesse. Muistse vabadusvõitluse suurim lahing lõppes maarahva kaotusega. Henriku teateil kaotas maarahvas yle tuhande mehe, Liivimaa vanemas riimkroonikas on arvuks 1400 meest. Kristlaste poolel hukkunute arv oli ilmselt väiksem.

Hilisemad ajalookirjutajad on nimetanud Paala lahingut kohatult Madisepäeva lahinguks, kuna sellele päevale langeb ka kristlik madisepäev. Samuti on nimetatud meie tollaseid esivanemaid ekslikult eestlasteks ja meie maad Eestiks, kuigi need mõisted on meie keelde laenatud alles 19. sajandi teises pooles ning jätkavad omakeelsete maarahva ja Maavalla väljatõrjumist.

Väljavõtteid Läti Henriku Liivimaa kroonikast

[Kristlased Sakalas] tapsid, keda nad leidsid, hommikust õhtuni, nii nende naisi kui lapsi ja kolmsada Sakala maakonna parematest meestest ja vanematest, peale selle lugematuid teisi, kuni tapjate väsinud käed ja käsivarred juba jõuetuks jäid suurest rahva mõrvamisest.

Ja maarahvas sai rõõmsaks ning saatis sõna yle kogu Maavalla ja kogus sõjaväe, väga suure ning tugeva. Nad asusid Sakalas Pala jõe (praegu Navesti jõgi) äärde. Nende juht ning vanem Lembitu kutsus kokku kõik mehed kõigist maakondadest. Ja tulid nende juurde niihästi läänemaalased kui ka harjulased, nii virulased kui ka revalased, järvalased ja sakalased. Neid oli kuus tuhat...

 

Kuva: Muistse vabadussõja mälestussammas Lõhavere maalinna juures