[text]
Täna on

t_ParnamaeHiiekivi.gifKolmapäeval 23.09. toimub Eesti maaylikoolis looduslike pyhapaikade valikaine esimene loeng. Ahto Kaasik kõneleb loengusarja sissejuhatavas ettekandes ajalooliste looduslike pyhapaikade liigitusest - nende loonalistest, elmalistest ja piirkondlikest erisustest.

Loeng toimub Tartus Kreutzwaldi 5-1B27 kell 14.15 - 16.00.

EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi ning Tartu Ülikooli looduslike pyhapaikade keskuse koostöös ette valmistatud loengusari käsitleb pyhapaiku terviklike pyhade maastikupaikadena. Loengutel kõnelevad oma ala tunnustatud asjatundjad pyhapaikade kujunemisest, uurimisloost, looduslikest ning vaimse ja ainelise elma väärtustest, pyhapaikade ja usuvabaduse seostest ning pyhapaikade kasutamise ja hoidmise põhimõtetest.

Maaylikooli valikaine loob ajaloos esmakordselt võimaluse kõrgkoolis pyhapaiku põhjalikult tundma õppida. Pärast pikki kristlikke okupatsioonisajandeid ja XX sajandi vapustusi on Eesti yhiskond taasavastamas looduslike pyhapaikadega seotud väärtusi.

Ajaloolised looduslikud pyhapaigad on Eesti elmapärandi ja rahvusliku eneseteadvuse juurmisi nähtusi, mis tänapäeval seondub keskkonna, piirkondliku arengu, põllumajandusmaastike ja usuvabadusega. Looduslikud pyhapaigad on kyll väärtuslikud  eeskätt vaimse elmapärandi poolest, kuid loonaaladena, mis võivad ulatuda mõnekymnest ruutmeetrist mitmekymne hektarini, puudutavad nad yhel või teisel moel kõiki, kes meie maastikel otseselt elavad ja toimetavad või sellega kuidagi seotud on:  kohalikke elanikke, maaomanikke, põliste tavade hoidjaid, põllumajandus-, turismi- jm ettevõtjaid, ruumilise planeerimisega tegelevad asutusi, keskkonna- ja muinsuskaitsjaid, inimõiguste kaitsjaid ja laiemalt kõiki Eesti elanikke ja kylalisi.

Esimese loengu esitluse pdf fail.

Loengute kava

23.09. Pyhapaikade typoloogia - Ahto Kaasik

?      Ekskursioon. Erinevate pyhapaikade ja nende kaitsepraktikaga tutvumine - Ahto Kaasik

30.09. Pyhapaikade teabeallikad ja historiograafia - Jyri Metssalu

07.10. Pyhapaikadega seotud vaimne kultuuripärand – tavad, uskumused, pärimus, hoiakud - Mari Ann Remmel

14.10. Pyhapaikadega seotud aineline kultuuripärand – arheoloogiline ja etnoloogiline aspekt - Heiki Valk

21.10. Pyhapaikade geoloogia, geoloogilised objektid pyhapaikades - Rein Einasto

28.10. Pyhapaigad maastikuobjektina - Pille Tomson

04.11. Pyhapaigad kui eluskooslused - Jaanus Paal

11.11. Pyhapaigad elukeskkonnas – virgestus ja tervis - Ain Raal

18.11. Pyhapaikade religioosne aspekt, usuvabaduse tagamine - Ringo Ringvee

25.11. Pyhapaikade ajalooline kujunemine ja tavaõiguslik kaitse. Muinsus- ja keskkonnakaitse - seadusandlik regulatsioon ja praktika - Ahto Kaasik

02.12. Pyhapaikade inventeerimine - Ahto Kaasik

09.12. Pyhapaikade eluskoosluste muutuste prognoosimine, taastamine ja maastikuhoolduse kavandamine (s.h traditsioonilised rajatised). Ahto Kaasik

16.12. Seminar. Pyhapaikade inventeerimine, taastumise kavandamine - Ahto Kaasik

Kuva: rukkiemapäeva and Jägala Pärnamäe hiies, Heiki Maiberg