[text]
Täna on

t_kalmehiis_1.gifPorikuises Maakodus jätkuv Hiiesõnastiku sari võtab vaatluse alla pyhapaikades asuvad kalmed. Alanud hingedeajal on see kindlasti kohane lugemine.

Ahto Kaaisk kirjutab: "Rahvapärimuse põhjal on kymnete hiiepaikade lõhkumisel leitud kalmeid, põletatud ja põletamata luid ning hauapanuseid. Kuna arheoloogiliselt on seni uuritud vaid yksikuid pyhapaiku, võib haudadega hiite arv ulatuda sadadesse.

Hiies ja kalmistul valitsevad ajaloolised tavad on meie rahval sarnased. Mõlemis tuleb hoida rahu ja puhtust, ei tohi vanduda, tylitseda ega sealt midagi ära viia. Väliselt ilmeltki on nad ysna sarnased – varjulised puudesalud.

Kalmu ja puude seos on meie rahva meeles sygavalt juurdunud. Näiteks Teise Maailmasõja järel Torontosse elama asunud eestlased ei peljanud võimudega pahuksisse minna, istutades oma lähedaste kalmudele puid ja põõsaid. Sealmaal kehtiva korra järgi pidid kalmud lagedad olema."

Kuva: Põltsamaa kihelkonna Kalme Hiiemäel asuvad lisaks pyhale kivile ka kaitsealused kalmed. Mana Kaasik