Pyhapäeval, 11. porikuud toimus Virumaal Kundas päikesetõusust hilise pärastlõunani väldanud Hiiemäe päev. Härmas ja kirka hommikuga alanud päeva kroonis lausa suviselt soe päikesepaiste. Öösel järgnenud vihmasadu lubab aga loota, et jumalad on oma rahva palveid kuulda võtnud.
Märgilise tähendusega syndmus avas uue lehekylje hiite ja maausu jaoks. Möödas on aastasajad, kui põlisrahvas pidi varjama pyhi paiku ja tavasid. Täna saame koguneda avalikult oma pyhapaikadesse palvele. Algab põlisrahva ärkamise ja hiite paranemise aeg.
Maausulised kogunesid Kundas juba varavalges, kysisid pyhalt mäelt lähenemiseks luba ja syytasid lõkked. Tulele pandi pudrupada, kus naiste lakkamatu regilaulu ja taigade saatel valmis eeloleva palvuse põhiroog. Laulud kõlasid seto, võro, viru ja eesti keeles.
Heledais rõivis palvuse juhid laotasid kalmele vana remmelga juurde valge lina ja asetasid sellele koduleivad ja muud anniks toodud road ning joogid.
Maavalla koja vanem Ahto Kaasik pöördus palvetes esivanemate, maaema, uku ja teiste maarahva jumalate poole ning palus hoida kõiki põliseid rahvaid, maad ja pyhapaiku.
Palve kõlas eesti ja viru keeles. Kuulda võis selliseid lauseid nagu "Kadunud isad ja emad, jumalad pyhäd kuldased, tulga, olga meiega! Olga hyväd, tulga syöge ja juage, mida inimesed on teile riemullani Iiemäele kandanud. Hoidke Mahu kihelkonna rahvast ja kogu maarahvast! Hoidage kaiki politseid rahvaid!"
Palve lõpus sidusid soovijad vana puu kylge kaasa võetud paelad. Järgnenud söömaajal lasti anniks toodud roogadel hea maitsta.
Keskpäevaks kogunes Hiiemäele sadakond maausulist ja hiite sõpra. Kunda Hiiemäge tuldi austama Maavalla eri paigust. Seto Kuningriigi ylebtsootska Sarve Õiõ oma kaaslastega lasi kõlada tervituslaulul. Sõna võtsid Maausuliste Saarepealse koja vanem Juhan Veel, Eesti Põlisrahvaste SA juhataja Kalle Eller ja mitmed kohalikud inimesed. Hiiemäe päeva austasid oma kohalviibimisega ka Haanimeeste Nõvvokoa esindajad ja Emujärve koja vanem Alvar Vodi.
Nagu rahvast nii ka tammetõrusid hiiemetsa taastamiseks ja pyha paiga parandamiseks toodi kokku yle Maavalla. Kõige suurema panuse andsid ettevõtmisse Narva Eesti lasteia lapsed ja lapsevanemad, kes olid kogunud tervelt 18 kilo tõrusid.
Rahvas ammutas suurest kotist tõrusid ja hargnes Hiiemäele laiali, et neid kulu ja sambla alla maapinnale pista. Just nimel maapinnale, sest hiie pinda ei tohi kaevata ka mitte puu istutamiseks. Loond yksi teab, millisest tõrust ja kus peab kasvama puu.
Hiiemäe päeva teise osa juhatasid Tsemendimuuseumis sisse Kunda muusikakooli õpilaste ja õpetaja pillilood. Kunda linnapea Allar Aron ytles, et tal on hea meel, et nii paljud inimesed hoolivad Kunda Hiiemäest ja andsid täna oma panuse selle tuleviku heaks. Samuti avaldas ta lootust, et sellised syndmused toimuvad ka edaspidi ja inimesed leiavad ikka tee Hiiemäele".
Järgnesid ettekanded
Ahto Kaasik tutvustas Kunda Hiiemäe uurimise käiku ja pyha paigaga seotud pärimust. Samuti tutvustas ta pyhapaiku, nendega seotud väärtusi, tavasid ja muresid laiemalt. Huvitav oli teada saada, et just nüüd möödub kuus aastat sellest, kui Maavalla koja hiite ylevaatuse prooviaasta raames toimunud Kunda Hiiemäe uuringul kivikalmed taasavastati. Esimese kalme leidmise au kuulub Jaan Nõmmele Tallinnast
Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa tutvustas kaevanduse serval asuva kiviklame päästekaevamiste kulgu. Konsa sõnul avavad arheoloogid kalmeid nii vähe kui võimalik. Hauarahu on pyha ja aegumatu. Küllap on asi selleski, et sajakonna aasta pärast peetakse ilmselt tänast uurimistaset arenematuks ja maas talletunud teavet hävitavaks.
2500 - 2700 a vanuse kalme yhe osa uurimine on andnud palju lisateavet Kunda muinaskyla elanike matusetavadest ning aitab tunduvalt paremini mõista tolle ajastu teisi sarnaseid kalmeid. Selgus ka, et keskpäeval Hiiemäel peetud palvusel on sarnaseid jooni aastatuhandeid tagasi toimunuga. Juba muiste on meie esivanemad käinud kalmetel söömas ja see tava on järjepidevalt tänapäeva jõudnud näiteks Setomaal.
Hiiemäe päeva raames avati Tsemendimuuseumis ka kuvanäitus looduslikest pyhapaikadest. Näitus jääb avatuks porikuu 24. päevani E – R kl 11.00 – 16.00, L 10.00 – 15.00.
Kunda Hiiemäe päeva korraldasid Kunda linnavalitsus, Tartu Ülikool, Muinsuskaitseamet, Maavalla koda ja Härjapea koda.
Kuva: Seto Kuningriigi ylebtsootska Sarve Õiõ oma kaaslastega Hiiemäe päevale saabunuid tervitamas. Mana Kaasik