Võromaa inemise omma hää meelega yten avitanu Riigimõtsa majandamisõ keskusõ ettevõtmisõlõ, et saia kaardi pääle teedyst esieräliidsi vanno asjo ja kotussidõ kotsilõ. Timahava suvõl otsiti perändkultuuri märke Võro ja Valga maakunnast. Midä esierälist teedä saadi? Uursõ perrä Lasva, Misso ja Antsla valla perändkultuuri inventiirjä käest, kirotas Harju Ülle Uma Lehes.
«Kyläinemise kõnõlõsõ hää meelega asjo ja pall’o mäletäse kah,» kitt Lasva valla perändkultuuri uurja, inneskine keskkunnainspektri Ruthe Ain.
Perändkultuuri uurõn löyd’ tä kotussõnimmi põnõva ilma. Näytyses Soeoja. «Soe-kotussit om Lasva vallah mitu. Ku tollõ pääle mõtlõt, et vanal aol olli tah suurõ tammõmõtsa ja ylepää suurõ mõtsa olnuva, sis soe võisõ tan väega vabalt ymbre hulki,» märgotas Ain ja kõnõlõs edesi rahvasuust kuuldut juttu Soeoja saamisõ kotsilõ: «Soe olliva käyny kar’aga, kõigil olli hanna maah olnuva ja lätsivä ytte rata piteh ja sis olliva handuga uja sisse vidänyvä.»
Ainilõ sai selges, et egä nime takan om kimmäs sisu ja sykäv tähendys. «Näytyses kats lähikset kotust, Kar’asuu ja Lahotusõ: eläjä aeti hummogu kokko Kar’asuuhu syymä, õdagu lahotõdi Lahotusõn är egäyts umma kodo minemä,» seletäs tä. «Vai Turramägi Võhandu jõõ perve pääl: tuu mäe all jõõh oll’ turb armõdu häste võtnu!»
Pall’o põnõvit juttõ kõnõldi Ainilõ Lasva vallan eläny inemiisi kotsilõ. «Yts huvitav talomiis oll’ eläny, kedä ma esiki mäletä,» seletäs tä. «Ku ma olli poiskõsõtatt, sis tä sõitsõ iks PAZbussiga, tuul oll’ 0-kotus bussijuhi man, kõgõ tä istsõ sääl, täl oll’ kaabu pääh, nahkmäntli säläh. Oll’ häste suur miis, yle saa kilo kimmäle.
Mu jaos oll’ tõsidsõ talomehe võrdkujo. Tull’ vällä, et tä oll’gi olnu tõsinõ talomiis. Timä esäesä ostsõ mõisnigu käest 1872. aasta maikuuh talo. Tollõ tõsidsõ talomehe tytrepoig näydäs’ mullõ paprit, kos kõik om Liivimaa mõisnigu krediitkassalõ mastu 20 ruublit ja ilosahe oll’ vällä märgit, et tuust 1.40 oll’ ammõtnigu yllenpidämise taso. Mullõ miildys, et tuudaigu oll’ eräle ria pääle vällä kirotõt kõik: võlg, protsõnt ja ammõtnigu taso, mitte nigu seo ilma ao eelarvõh, koskottal kõik om är segät! Tuu talomiis pidi uma esäesä tallo, tull’ kolhoosiaig, võeti tuu talomiis kolhoosiesimehes: oll’ hää miis, tiidse, kuis asi käy. A sis otsust’ kulakidõ ja kehvikide komitee, et piät tä saatma Tsiberihe är. Saadõtigi är. A tull’ tagasi ja elli korgõ vannusõni. Parhilla eläs Pikäkannuh tollõh Alasilla taloh timä latsõlats, kes pidä samamuudu tallo ja hoolitsõs mõlõmba vanavanõmba talo iist.»
Perändkultuuri uurmisõ aigu tetti ka ettepanõkit. Yts kylämiis ytel’ näytyses, et Pindi viinavabrigu piät tagasi tegemä. Tuu olõssi ka turistõlõ huvitav kaia. «Ytlemisega, et Lasva vallah olõ-i midägi kaia, olõ-i ma nõuh,» ytles Ruthe Ain ja tuu näytyses Kääpä kylä, kon om alalõ hulga ilosit vanno huunit.
Vahtsõ umanigu tegevä talost «konservi»
Ruthe Ain ytles, et rahvas om väega tollõ puult, et vanno asjo uuritas. Tuuperäst, et vana inemise koolõsõ är ja perän olõ-i inämb kellegi käest kyssy: «Yte meesterahva poolõ lätsi, kes esi om ka päält 60, tä ytel’ mullõ: «Olõs sa no kats aastat varramba tulnu! Mu esä tiidse kõiki asjo: tiidse mõisa kotsilõ, kes kos elli, mis kongi oll’.»
Är koolnu vanno inemiisi elämise omma sakõst är ostnu noorõ, kiä tiiä-i näist kotussist kuigi pall’o. «Hää, ku näid huvitas talo aolugu, kogokunna juurõ. A mu syäme tege veidikese valusas tuu, et elo kaos seest är: vanna nakatas hoitma nigu konservi,» ytles Ain.
«Häste ilosas tetäs, hain pöetäs sentimiitre pikkudsõs: nigu muusõummi tulõt. A hää miil om mul näytyses säändside Kääpä inemiisi yle, kes omma mitu-mitu põlvkunda eläny yteh kotussõh. Huunõ omma kõrrah, vanno asjo mäletedäs.»
Är häöny asi, mändsegi varõmõ mõtsan olõ-i Ruthe Aini jaos tegeligult tuu õigõ perändkultuur: «Perändkultuur om nigu seeneniidistik puiõga yteh: inemise ilma kultuurilda vai kultuur ilma inemiisildä olõ-i midägi,» märgotas tä.
«Mõisavarõmõ omma hää as’a kylh, a mu meelest piässi kõgõ inämb väärtystämä toda, mis om olõmah, kos inemine eläs ja midägi tege. Noidõ inemiisi jaos om tuu elo yts osa. Tuu omgi kultuur, elämise kultuur.»
Kolhoosiaig häöt’ Võromaal väega hulga vanno ilosit huunit. «Tuu om õigõ, midä inemise ytlese kolhoosiao kotsilõ: eläjä võeti käest, tyyd kästi ilma rahalda tetä ja huunõ lasti är laoda,» om Ain kuri. «Maaparandus om hulga kurja tenny, a hää miil om tuust, et siski ei olõ kõik viil är häöny.»
Ain ytles, et om poiskõsõst pääle Võromaal eläny, a olõ-i inne mõtõlnu naidõ asjo pääle. «Inemise omma eläny, koolnu. Puu omma kõikaig nurmõ pääl olnu... A mille nuu puu omma nurmõ pääle kasuma jätedy, tuu nakkas peräle jõudma seo projektiga: egä pedäjä vai tammõ takan om yts talo,» seletäs tä. Tuu om Aini jaos võimsa tunnõ, ku tiiät yte puu luku: «Näytyses kaet tammõ ja tiiät, et tuu istutõdi sis, ku miis ja naanõ lätsi paari. Ja et ku peremiis kuuli, oll’ tä 97 aastakka vana. Kadonu vanaimä kõnõl’ kah ytte-tõist, nyyt, ku käyt arhiivih ja kõnõlõt inemiisiga, sis saa pilt nigu terve kokko. Tuu om nigu uma maailma kokkopanõk.»
Om viil hulga asjo, midä Ain tahassi edesi uuri. Tälle miildys tutõrda Pindi surnuaia pääl, kon omma mitmõ huvitava risti. «Poola, Rootsi ja Saksa nime, tahassi arhiivest uuri, kes naidõ nimmi takah omma,» seletäs tä ja tunnistas, et seosuvinõ ettevõtminõ and’ tälle kodo-uurmisõ pisiläse.
Misso kandin sai yts kylä kaardi pääle mano
Misso vallast otsõ perändkultuuri märke Kõivu Jyri, kiä eläs kylh parhilla Rapla kandin. Et inemise timä tyyst tiiässi, sis kõnõl’ tä ettevõtmisõst kõgõpäält «Teeme ära!» mõttõtalossõl.
Täämbädses om Jyri kirja pandnu teedyst 110 as’a kotsilõ, mõnd piät viil yle kaema. «Saa ildampa asjo mano panda, a mändsegi kotussõ pääl tulõ juun ala tõmmada,» seletäs tä.
Jyri löyd’ tyyd teten näytyses yte kylä, midä kaardi pääl es olõ. «Ku olli Laisi kylä läbi käyny, sai Kunnalannu mõtsavahi pojaga kokko. Sai teedä, et oll’ olõman olnu terve Maksa kylä. Maksa mõts, org ja kraav olli kylh kaardi pääl olõman, Maksa kao löydse kah yles, vähä likõmb kotus oll’,» seletäs tä.
Vesiveskit sai kirja pantus, mõtsavahikordonidõ kotussit, mõtsavelli punkrit.
Säälkandin oll’ mõtsavelli hulga. «Yts inemine andsõ teedä, et mõtsan om kivisild.
Parhilla säält yttegi tiid ei lää, taht uurmist, mis sild tuu oll’ ja kuis tuud silda pruugiti,» saa ka Kõivu Jyri meelest perändkultuuri viil lõpmalda edesi uuri.
Antsla kandist löyti hulga tuulõveskit
Antsla valla perändkultuuri otsja Kuusõ Joel kõnõl’ tyy alostusõn (16.06) Umalõ Lehele, et luut kokko saia teedyst 200 as’a kotsilõ. «Seo arv om täys,» kitt miis täämbä. «Ku häste otsit, võinu 400 kah tulla. Valdkund om suurõmb, ku algusõn arvati.»
Lehelugu avit’: «Ma ei ytle, et pall’u, a ku ma lätsi määnestki kotust kaema ja ytli, kes ma olõ, sis es olõ vaia pikembält kõnõlda. Helistämiisi oll’ veidy, a toda inämb väärt: muidu olõssi neo as’a jäänyki tiidmäldä,» seletäs Joel. Tedä hinnäst huvit’ teedys vanno kuulõ kotsilõ. A kõgõ inämb sai kirja vanno talokotussit. Kõiki es jõvvaki kirja panda, Joel valõ vällä innekõkkõ nuu, mändse olli köydedy tunnõtuisi inemiisi, näytyses kirämiihiga.
Kangro Bernardi naabritalo peremehe käest sai tä lainus Kangro raamadu «Kipitai», kirämehe allkiri kah seen. Tollõn raamatun oll’ pall’odõst kotussist juttu. Joel hulksõ ymbretsõõri ja löydse Akermanni talo mant ilosa kivist võlvlaega keldri. «Seo om kõgõ ilusamb keller, midä ma näi,» kitt Joel.
Oe kylän Sika talo popsikotussõn näkk’ Joel tuulõveski kivimyyry. Tast viie kilomiitre seen tull’ kokko vällä neli tuulõveskit, kats olli olnu kivist ja kats puust. Yts puuveski lasti sõa aigu õhku, tõsõ kotsilõ kirot’ Kangro, et 1920. aastil tuu inämb villä es jauhva.
Ytest veskist võeti kivve kolhoosilauda ehitämises ja tõnõ lagosi niisama är. Et tä löydse nii väiku maa päält mitu tuulõveskit (vanal Võromaal olõ-i näid pall’o olnu), om Kuusõ Joeli meelest yts väärt löydmine. Tõnõ yllätys oll’ timä jaos tuu, et kihlkunna «tyytäse» seo ilma aigu iks edesi: «Antsla vald olõ-i yts terve: Antsla kant käy selgele Urvastõga kokku, Tsooru nukk om esimuudu ja Karula kant om kah hindäette,» kõnõlõs tä.
Perändkultuuri kirjapandminõ saa Võro ja Valga maakunnan seo aastaga läbi. Kokko kor’at teedys pandas Internetti Maa-ammõdi kodolehe pääle kaardipaika.
Egä maakund saa ka uma raamadu. Tulõva-aasta jõud taa ettevõtminõ ka Põlva ja Tarto maakunda.