Ajaloolises Rapla kihelkonnas Palukyla Hiiemäel peeti maausuline hingede aja palvus. Paluti head käekäiku Palukyla rahvale ja kõikidele maavalla inimestele. Kuna oli ja on hingede aeg, avaldati lootust, et esivanemate hinged toetavad ja kaitsevad meid kõiki, kirjutas Maalehes Heiki Maiberg.

Sooviti, et Palukyla Hiiemägi säiliks just hiiemäena, kuhu saaksid kokku tulla inimesed nii lähemalt kui kaugemalt. Kohalolijate suurim mure oligi jätkuv soov pyhapaigas puid maha võtta. Märgistatud puid, mis suusaradade laiendamisele ette jäävad, on terve hiiemägi täis.

Palukyla Hiiemäel kasvab saja-aastane mets, meenutus sellest, et sada aastat tagasi raiuti mägi lagedaks. Inimesed, kes oleksid tahtnud hiide mõtisklema ja paluma minna, valisid mäe asemel kõrvalise Tõnniaugu.

Palukyla pärimus on kõige rikkalikum Rapla kihelkonna hiiepärimus, mida arhiividest leida võib. See kõneleb Palukyla vanast hiiemäest, pyhadest puudest, kividest, ohvriandidest ja Tõnniaugust, aga ka inimestest, kes oma esivanemate kombel on yht kohta pyhaks pidanud ja elavat loodust austanud.

Inimesi, maausulisi ja hiite sõpru, oli Palukyla palvusele tulnud parasjagu. Tuldi nagu kutses soovitud: eelmisel päeval saunas pesemas käidud, puhtad valged või heledad rõivad seljas ning meel kaine. Yhisele annilauale oli võetud värsket, avamata ja puhast toitu ja jooki.

Enamus kohale tulnuid polnud varem kohtunud. Oli see siis Palukyla hiiemäel veel praegugi tuntavast eluslooduse puhtast ja pyhitsevat hingusest või muust väest tingitud, kuid pigem kinnised eestlased tundsid endid kui vanad sõbrad.

Mis aga palvusesse otse ei puutu: Palukyla hiiemäe kõrgus on 106 meetrit yle merepinna. Tegu on ajaloolise Harjumaa kõige kõrgema mäega. Siinse kauni, omapärase ja liigirikka looduse kaitsmiseks on loodud Kõnnumaa maastikukaitseala.

Kuva: Raplamaal elav sepp Taimo Kõrvemaa äratas Hiiemäe kaitseks maaalused. H. Maiberg

Rohkem kuvasid Maalehes