Kolmapäeval, 18.11. kl 14.15 toimub Eesti maaylikoolis Ringo Ringvee loeng looduslike pyhapaikade usulisest tähendusest ja nendega seotud usuvabaduse tagamisest.

Looduslikud pyhapaigad on eesti pärimusliku loonausu ehk maausu pyhakohad. Nendega on seotud meie põlised uskumused, tavad, hoiakud ja eneseteadvus. Looduslikud pyhapaigad võeti valdavalt kasutusele siis, kui oma loonausk oli põlisrahva peamine usk. Pyhapaikadega seotud elma- ja loonapärand on yhtlasi usuline pärand.

Tänapäeval on Eesti ilmalik riik, mille elanikkond järgib maausu kõrval paljusid võõrsilt toodud usundeid. Põhiseaduse kohaselt pole Eestis ei riigikiriut ega ka mitte riigiusku ning igale inimesele on tagatud vabadus järgida oma usulisi eelistusi. Usuvabadust võib piirata yksnes tervise, kõlbluse ja avaliku korra huvides.

Maausulised ja teised põlisrahva pärimusliku loonausu järgijad saavad olulist osa oma tavadest järgida yksnes esivanemate looduslikes pyhapaikades. Ajaloolises pyhapaigas eraviisiliselt ja kogukondlikult viibimine, selle rahust ja väest osa saamine, esivanemate läheduse tunnetamine, mõtlus, palvetamine, andide jätmine ja ravimine on peamised maausulised tavad, mille järgimine on põhiseadusega tagatud.

Ringo Ringvee on õppinud teoloogiat ning lõpetanud Helsingi ülikooli usuloolasena. Ta on õpetanud religiooni ja religioonidega seotud õppeaineid erinevates Eesti kõrgkoolides ning töötab Eesti siseministeeriumi usuasjade osakonnas.

Loeng toimub EMÜ looduslike pyhapaikade valikaine raames Tartus Kreutzwaldi 5 1-b2.

Kuva: Hingedeaja palvus Kunda Hiiemäel