«Poodileib inämb es miildy – tull’ naada esi leibä tegemä,» selet’ Kanepi keriguopõtaja ja säitsme latsõ imä Laili Margit, kiä lei märdipäävä õdagu yten leevätegemise oppusõl Kanepin. Esi leevä tegemine om perämädsel aol terven Eestin muudu länny ja muidoki om ka meil Võromaal huviliidsi hulga, kirotas Uma Lehes Peedosaarõ Kaisa.
Kanepi kooli söögitarrõ tull’ esi leibä tegemä umbõs katskymmend Kanepi valla pernaist. Kõrra essy tarrõ ka yts meesterahvas, a tuu kattõ sama kipõlt ku ilmugi.
Leeväteo kõrraldaja, Kanepi valla seldsi naasõ anni pikä lavva päält maitsa mitmõsugumadsõst jahust tettyisi esi maiguga leeväpalakõisi. Mullõ miildy kõgõ rohkõmb kuivatuisi puuvilätykkega leib.
Ytenkuun sai tettys sibula-suidsuliha leib, miä õkvalt nahka panti, ku tuu ahost vällä tull’. Leevätegemise mano käve nii kõva jutt ja ts’aagataminõ, et es mõista inämb, kelle poolõ kaia ja kedä kullõlda. A arvo saia: kõik, kiä olli joba esi pruuvnu koton leibä tetä, tahtsõ umast kogõmusõst kõnõlda.
Laili Margit selet’, et timä märgot’ inne peris mitu aastat tuu as’a pääle, inne ku leeväteo ette võtt’. Puuljuhusligult trehväs’ näppu leevätegemise oppus ja nii taa läts’.
Leevätegemise man om kõgõ tähtsämb asi juurõtus. Margit sai Internetist juurõtusõ tegemise oppusõ ja tekk’ tuu perrä. No tuust tettyt leibä ei saa timä jutu perrä tuuga sukugi kõrvuisi panda, määnest tä parhilla joba mõist tetä. «Pere syy esitettyt leibä väega hää meelega, paar kõrda om mu viieaastanõ tirts käskny, et veemi latsiaida kah seod leibä!» naard’ Margit.
Leevätegemise yts päämine oppaja Hallapi Aire sai uma edimädse juurõtusõ tiidmiisiga leevätegijide käest. «Kävemi Tarton põllumajandusmuusõumin, sääl trehväs’ olõma leevätegemise päiv,» selet’ Aire, kiä om ammõdi poolõst kooli söögimaja juhataja. «Lahkõ naasõ olli kõrraga nõun andma juurõtust kodo kah.»
Kanepi leevätegemise oppusõl jagi Aire joba esi tõisilõ juurõtust kodo yten võtmisõs.
Leevätegemise oppus oll’ ka riidi Väimälän seminäril Uma Mekk. Leplandi Ivi leeväoppusõ kotussõ saiva kipõlt täys. Uma Meki vidäjä Tamra Ave ytel’, et huviliidsi om nii hulga, et keväjä plaanitas tetä viil yts leevätegemise oppus.
Tuud, et leevätegemine moodun om, pruukva joba är ka kaupmehe: Võro Maksimarketin om eräle lett reklaamiga, et sääl pääl om kõik, midä leevä tegemises vaia. «Leevätegemise jaos tarvilinõ kraam om muido poodin väega lajan. Pannimi kõik ytte kokko, et leevätegijil olõsi keremb kraami kätte saia ja ku inemine olõ-i inne leibä tenny, sis om kõrraga nätä, midä vaia lätt,» selet’ asja Võro tarvitajidõ ytistyse kaubandusjuht Karu Taavi.