Kolmapäeval, 25.11. kl 14.15 kõneleb Ahto Kaasik Eesti Maaülikoolis pyhapaikade kujunemisest, neile kohaldatavast  muinsus- ja keskkonnakaitselisest õiguskuskorrast ja selle rakendamisest.

Maavalla looduslike pühapaikade tänase ilme on kujundanud vastandlikud inimmõjud. Põlisrahvas on pyhi paiku hoidnud looduskaitsealadena. Maavalla okupeerimise järel 13. sajandil aga asuti neid paiku esmalt usulistel ning seejärel majanduslikel ja poliitilistel kaalutlustel hävitama ja kahjustama.

Praegu on valdav osa põlisrahva pühapaikadest kehvas seisukorras. Võib öelda, et säilinud väärtused on meieni jõudnud suuresti tänu ajaloolisele tavaõiguslikule kogukondlikule kaitsele. Pyhapaikade hoidmiseks mõeldud kaasaegseid siseriiklikke ja rahvusvahelisi õigusakte pole veel kuigi tõhusalt rakendatud.

Ahto Kaasik töötab Tartu Ülikooli looduslike pyhapaikade keskuses ning on tegelenud pyhapaikade uurimise ja hoidmisega 1988. a alates.

Loeng toimub EMÜ looduslike pyhapaikade valikaine raames Tartus Kreutzwaldi 5 1-b2.

Kuva: 2004. a hingedeajal päästsid meeleavaldajad Palukyla hiiemäe ebaseaduslikust ehitustegevusest.