Laupäeval, 28.11. Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Hiie väe tunnustamissyndmusel kuulutati 10222. ajastaja Hiie sõbraks Arvi Sepp, Lembi Välli ning Toivo Sepp (isa, tytar ja poeg).

2001. aastast alates on nad tegutsenud yhiskondlikus korras tublilt ja eeskujuväärivalt Rapla kihelkonna Palukyla Hiiemäe ja yhtlasi kogu pärimusesõbraliku rahva heaks. Selleks, et kaitsta hiit arutu puhkekeskuse ehituse eest, kulutasid hiie sõbrad tuhandeid tunde asjaajamistele, uuringutele, selgitamistele; kulutasid oma sääste ja hoidsid kokku igapäevastelt kulutustelt; pyhendasid oma vaimujõu selleks, et Palukyla hiiemägi jääks meie ja meie järeltulijate jaoks pyhapaigana alles.

Hiie sõbrad vöötati auavaldusena rahvariidevöödega ning neile anti yle Hiie sõbra kirves - põlismaalase väärikas töö-, sõja- ja taiariist. Siseministeeriumi poolt anti Hiie sõpradele yle meenetaldrikud, raamatud ja symboolne vihmavari, mille Arvi Sepp oma pea kohal avas.

Maavalla koja vanem Ahto Kaasik meenutas oma sõnavõtus, et kusagil mujal õhtumaises Euroopas pole looduslikud pyhapaigad ja nendega seotud tavad jõudnud kaasaega nii arvukalt ja elavalt kui Maavallas. Väga paljud kõlbelised, väärikad ja julged inimesed on neid paiku läbi raskete sajandite hoidnud ja kaitsnud. Kaasik palus kohalviibjatel tõusta, et avaldada austustust kõikidele hiiesõpradest esiemadele ja -isadele, kelle nime me ei tea. Samuti palus Kaasik kohalolnuil pyhendada oma paremad mõtted jätkuvalt hädaohus olevale Palukyla Hiiemäele ja meie kõigile pyhapaikadele.

Kultuuriminister Laine Jänes õnnitles Hiie sõbra aunime pälvinuid ning rõhutas, et meie vaimne pärand on olulisel määral seotud looduslike pyhapaikadega.

Laine Jänes kirjeldas hiljutist jõuduandvat käiku Palukyla Hiiemäele ning ytles: "Mitte ainult mina, vaid paljud eesti inimesed on alateadlikult jätkuvalt maausku, isegi kui nad seda igapäevaselt ei mõtle või endale ei tunnista, sest see on meil juba veres - saada jõudu loodusest.

Praegu on rasked ajad kõigil ja Kultuuriministeerium pole saanud pyhapaikasid materiaalses mõttes nii palju toetada, kui sooviks, kuid oluline on see, et meie tahe on jätkuv.

Õnneks on palju inimesi, kes leiavad jõudu ja tahtmist tegutseda vastavalt sydamele ja misjoonitundele. Tänan kõiki, kes te olete pyhendunud hiitele ja soovin, et selliseid inimesi oleks rohkem!"

Seto lauluema ja ylebtsootska Sarve Õie pyhendas Hiie sõpradele oma vanaemalt õpitud laulu. Sõna võtsid Põlisrahvaste SA juhataja Kalle Eller ja eelmisel aastal Hiie sõbraks kuulutatud Kivisoo Martin. Vastsed Hiie sõbrad tänasid tunnustamast ja lubasid jätkuvalt seista Palukyla Hiiemäe eest.

Syndmust juhtis Merle Jääger. Muusikapalu esitas ja regilaulu laulis Lauri Õunapuu koos sõpradega Harju meestest.

Hiie sõbra aunime eesmärk on tunnustada pyhapaikade hoidmisel tublilt tegutsenud inimesi või asutusi ja edendada eeskuju kaudu yhiskonnas põliseid ja pärandisõbralikke väärtushinnanguid ja eluviisi.

Hiie sõber toimus koostöös Tartu Ülikooli, Eesti Kirjandusmuuseumi, Hiite Maja SA, Kultuuriministeeriumi ja Siseministeeriumiga.

Hiie sõbra välja kuulutamisel ette loetud sõnavõtt

Läbi aastasadade on maarahva kõlbelised, julged ja väärikad inimesed hoidnud pyhi paiku ja astunud vajaduse korral kasvõi mõõk käes nende kaitsele. Aastakymneid väldanud muistne vabadussõda peeti meie maa ja usu kaitseks. Kuni on kasvõi põlvepikkune poisike, ei loobu me omast…

1642. a tõusid Urvaste kihelkonna võrokesed yles, et kaitsta pyha jõge. Nende vastu saadeti sõdurid.

1717. aastal Mahu kihelkonna kirikukatsumise kirjadest saame teada, et kui Viru-Nigula pastor rääkis pühast hiiest halvasti, hakkas üks Võrkla küla talupoeg Toomas talle nii valjult vastu ja püha kohta kaitsma, et ta kinni võeti ja karistamiseks ära viidi.

Läbi sajandite kurdavad vallutajad, et Maavalla põlisrahvas pole ka suurima sunni korral nõus tõstma kätt oma pyhapaikade vastu.

Hiied ja teised looduslikud pyhapaigad on jõudnud meieni tänu inimesteni, kelle nime me enam ei tea.

Kuid ka praegu astuvad tublid mehed ja naised igal aastal ikka ja uuesti välja, et kaitsta oma rahva pyhapaikasid ja hoida neid esivanemate vaimus. Nende nimesid me teame ja neid saame väärika ja kõlbelise käitumise eest tänada.

Palukyla Hiiemäe nimi on tuttav ja kallis igale põlisrahva pärandist hoolivale inimesele. 2001. aastast alates, kui Kehtna valla võimud hakkasid hiiemäele ja selle nõlvale suurt puhke- ja spordilinnakut kavandama, on kohalikud inimesed tundnud muret pyha paiga saatuse pärast. Kavandatav keskus hävitaks suure osa paiga looduslikust pinnast ja taimestikust, tooks kohale lärmakad rahvamassid ning hävitaks hiie rahu.

Rahumeelselt pöörduti valla, keskkonnateenistuse, Maavalla koja, Muinsuskaitseameti, maavalitsuse ja veel paljude muude haldus- ja teadusasutuste poole. Eesti Rahvaluule Arhiivi teadurid, arheoloogid ja loodusteadlased koostasid uurimusi, milles rõhutasid Palukyla Hiiemäe tähtsust ja välistasid sinna spordilinnaku rajamise.

Vastased algatasid hiie kaitsjate vastu tõelise nõiajahi – neid laimati, mõnitati ja ähvardati. Paljud kohalikud inimesed sunniti jõhkra surve all vaikima. Aga õnneks mitte kõik. 2004. a hingedeajal tõkestasid kohalikud ja mujalt tulnud hiiesõbrad ehitusmasinate tee pyhapaika.

Heas usus, et Eesti riik kaitseb põlisrahva usuvabadust, keskkonda ja kultuuripärandit, pöörduti kohtuvõimude poole. Aastate jooksul käidi hiiemäe kaitsel läbi kolm kohtuastet, kuni 2008. a sygisel andis Riigikohus ehitajatele vabad käed.

Selleks, et kaitsta hiit, kulutasid hiie sõbrad tuhandeid tunde asjaajamistele, uuringutele, selgitamistele; kulutati oma sääste ja hoiti kokku igapäevastelt kulutustelt; pyhendati oma vaimujõud selleks, et Palukyla hiiemägi jääks meie ja meie järeltulijate jaoks puutumata.

Palukyla Hiiemäe kaitseks on aastate jooksul tegutsenud väga paljud inimesed yle Maavalla. Väga tublid on olnud Rapla maakonna noored haritlased ja Hiiemäe kõrval elav spordimees Aivar Jyrisalu. Kuid kellegi panus on olnud  veelgi suurem. Maavalla koja hindamiskogu otsustas Palukyla Hiiemäe sõprade hulgast tunnustada perekonda – isa, tytart ja poega - kes on kaheksa aasta jooksul kõige enam tegutsenud hiiemäe heaks.

Isandad ja emandad, 10222. ajastaja Hiie sõber on Lembi Välli, Arvi Sepp ja Toivo Sepp.

Kuvad tegi: Heiki Maiberg ja Mana Kaasik