Ku inemine taht, et timäga võro kiilt kõnõldas, sis kliip tä hindä lähkyle sändse klepsu. Sarnadsõ klepsu vai rõnnamärgi omma ka mitmil Euroopa väikeisi kiili kõnõlõjil, kirotas Uma Lehes keelemiis Saarõ Evar.
Määndses om muutunu väikene, välläkuulmisõ pääl olnu kiil, midä om nakat ytiskundlidsõlt tugõma, muuhulgan ka koolin oppama – tuu tiidmine kulus meile, võrokõisilõ, är.
Rehekuu lõpun kõnõl’ tuust Võro instituudi keelekonvõrentsil keele ja ytiskunna suhtõ uurja, šotlanõ Hornsby Michael.
Umaperäne kaart oll’ täl Wales’ist: ku pall’o om kõmri kiilt egäpäävätselt kõnõlavit suuri inemiisi kiilt mõistvidõ latsi kottalõ. Koolilatsõ saava kõmri kiilt põh’aligult oppi egäl puul Wales’in ja tuu and mõistmisõ kiilt pruuki. Et hummogu puul Wales’in oll’ kõmri kiil joba kaomisõ piiri pääl, om sääl tuud kiilt egäpäävätselt pruukvit suuri inemiisi yts kooni kolm egä kymne koolin kõmri kiilt opnu noorõ kottalõ. Säändsit maakundõ, kon vannu ja nuuri mõistjidõ suhe om täpsäle 1:1, ei olõki rohkõmb ku yts: Lõuna-Pembrokeshire. Sääne näge sõs vällä yte varõmb häöväs arvat keele tagasitulõminõ kaardi pääl.
Muiduki om koolist saad keelemõistminõ piiratumb ku vannu kõnõlajidõ imäkeelemõistminõ, a Wales’i kogukunnan ei tetä tuust nummõrd. Umast keelest om saanu näide hindätiidmise alus. Muu briti, ytskõik kuis nä ka ei punnita, kõmri keelest arvu ei saa. Waleslanõ mõist tuud kiilt pruuki ja kuigi tä suurõmba osa pääväst täyt paprit, miä omma inglyse keelen, aja tyyasju võõridõga inglyse keelen ja lugõ õdagu või-olla inglyse kiilde tõlgitut Boliivia kiränikku, om täl võimalus tuust sõpruga kõmri keelen kõnõlda ja kirota.
Keelmiis Hornsby Võrol peety ettekandõ põhiteema oll’ Bretagne – Prantsusmaa kõgõ õdagupoolitsõmb käsivars, kon kõnõldas bretooni kiilt. Prantsusmaa keelepoliitika om olnu kõgõ sama tihkõ ku Hummugu-Euruupan: umma kiilt võit jo kõnõlda (koton köögilavva all), a riigikiilt piät armastama. Säändsesama tugõva tundõ käävä yten ka bretooni keelele kotussõ löydmise man. Bretooni kiilt opatas pall’odõn kuulõn, a tuu oppaminõ om riigi käest vällä võidõt sammukaupa. Imäkeelidse bretooni arvasõ sakõstõ, et kas tuul oppamisõl iks om mõtõt. Nä kõnõlasõ jo niigi.
Keeleuurja jagasõ bretooni kiilt kolmõs täämbädse päävä varjantsis: 1. Murdõpõhjaga imäkiil, kon om väega pall’o prantsusõ keele lainsõnnu, a ytlemise viis om bretooni muudu. Tuud kõnõlasõ vanõmba väikumba haridusõga inemise. 2. Bretooni standardkiil, midä pruugitas kirotamisõs. Kõnõlasõ niimuudu õnnõ vanõmba põlvõ keeleaktivisti ja keriguopõtaja, kinkal illos ammõdikiil käy haridusõ manu. 3. Neobretooni (vahtsõnõ bretooni), kon prantsusõ sõnnu om hulga veidemb ku vanõmbidõ inemiisi murdõpõh’aga keelen. A ytlemise viis om prantsusõ muudu. Tuud kõnõlasõ noorõmba, keskklassi kuuluvusõga inemise, kink jaos bretoon olla om popp ja kiä pruukva nii prantsusõ ku bretooni kiilt, nii nigu tarvidus om.
Hindäst mõista arvasõ pall’o vanõmba inemise, et neobretooni om jälle keelepruuk, et tuust om rassõ arvu saia jne.
Nä võiva uma latsõ keelepruuki mõttõn arvusta, a uhkus ei lupa yteldä, kuis om õigõ: no kuis sa nakkat nyyt joba täysinemist parandama, ku seoniaoni olt arvanu, et kõgõ tähtsämb om nätä ummi latsi haritut prantsusõ kiilt kõnõlaman. Haridust olõssi nigu antu, a millest nyyt sääne vigurdus? Vanainemiisi kiusamisõs?
Väega rassõ om umas võtta, et «võlss» bretooni kiilt ei oppa mitte kuul – kuul oppas iks standarti –, a tuu om bretooni nuuri umavaihelinõ kõnnõkiil.
Sõna omma egä kõnõlaja meelest põhilidsõ, miä ytest keelest keele tegevä. Muid pudinit, nigu välläytlemine, sõnnu pyyrdmine ja lausõ säädmine opitas är nii pall’o, et tõnõ sust arvu saa.
Arvada ei olõ sääne hybriidis minemine õnnõ vahtsõ põlvõ bretooni keele hädä. Keeletiidläse toova sakõstõ näyte, et esi keeleperekundõst peri Balkani keele pandva sõnnu ritta kõik peris yttemuudu. Õnnõ ummist sõnnust hoit egä rahvas hoolõga kinni, selle et sõna tegevä keele ja kiil tege rahva.
Arvada, et ka kõmri kiil koolilatsi suun om hulga rohkõmb inglyse keele muudu ku sada aastat tagasi. Kiilt ellu heräten ei saa kunagi vanna kiilt tagasi, kõgõ tulõ vällä hybriid vana keele sõnnuga ja pääletulõja keele ytlemise viiega. Ellu jääse nuu keele, midä tahetas kõnõlda ja mink kõnõlamist ildamba opitu mõistmisõ päält ytiskund hääs pidä.