Soome valitsus andis karjala keelele ametliku vähemuskeele õigused, mis võimaldab saada keele säilitamiseks riiklikku toetust, vahendas Fenno-Ugria.
Valitsuse eelmise nädala otsuse kohaselt kohaldatakse Soomes karjala keele suhtes Euroopa vähemuskeelte ning piirkondlike keelte hartat. Selle kohaselt tunnistatakse vähemuskeelena keelt, mida on riigis räägitud vähemalt sada aastat.
Enne karjala keelt on Soomes vähemuskeelteks kuulutatud kolm saami keelt, mustlaskeel ja soome viipekeel. Ka jidišit, tatari keelt ja vene keelt on Soome vastavalt hartale kohustatud toetama.
Karjala keelt räägib umbes viis tuhat Soome elanikku ja sellest saab aru vähemalt 15 000 inimest. Venemaal on karjala keele kõnelejaid rohkem, kuid piirialadel elavad karjalased on ammusest ajast olnud kahe-või mitmekeelsed.
Venemaal Karjala vabariigis pole karjala keel vene keele kõrval riigikeeleks, sest karjalasi on vähe ja piirkonnas räägitakse põliskeeltena veel vepsa ja soome keelt. Ometigi võeti seal viis aastat tagasi vastu keeleseadus, mis tagab karjala keelele vähemuskeele seisundi. Vabariikliku keeltekava raames toetatakse seal mingil määral kõigi kolme põlisrahva keele õpetamist ja arendamist.
Soomes tegutsev Karjala Keele Selts on aastaid taotlenud karjala keelele ametliku vähemuskeele õigusi. Keele taaselustamise pyyete tulemusena alustas tänavu Joensuu ylikoolis tööd karjala keele õppetool ja Põhja-Karjala maakonnas Nurmese linnas keelepesa-tyypi lasteaiaryhm.
Joensuu ylikooli karjala keele ja kultuuri professor Pekka Zaikov avaldas arvamust, et Soome Karjala aladel võiks hakata karjala keelt õpetama ka koolides. Ka võiks tema sõnul avaldada rohkem karjalakeelset kirjandust.