Kultuuriminister Laine Jänese käsul algatas Muinsuskaitseamet järelvalvemenetluse Rapla kihelkonna Palukyla Hiiemäel 25.11. toimunud laastamistöö asjus. Selleks moodustati tööryhm, kuhu kuuluvad Muinsuskaitseametist arheoloogiamälestiste peainspektor Ants Kraut, Kehtna Vallavalitsusest teede ja keskkonna spetsialist Ülari Luisk ning Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla looduskaitse piirkonnast planeerimise peaasjatundja Meelis Mägi ja metsanduse peaasjatundja Imbi Kõiv. Tööryhma juhib Muinsuskaitseameti järelvalveosakonna juhataja Silja Konsa.
Tööryhma aruanne peaks valmima järgmisel nädalal. Aruande alusel on võimalik anda hinnang, kas tehtud tööde käigus mälestist rikuti ning teha otsus edasiste sammude kohta.
Muinsuskaitseamet on peatanud loa, mis võimaldas teha raietöid Paluküla Hiiemäel.
25.11. laiendas kännu- ja mullafreesi vedav traktor Palukyla Hiiemäel suusaradu ning tungis ka kultuurimälestisena kaitstavale alale. Tööde käigus langetati rohkesti noori puid, juuriti kände, hävitati looduslik taimestik ja tasandati maapind. Seejuures muudeti maapind kohati porimylkaks.
Muinsuskaitseamet vormistas viie aasta eest vaid Hiiemäe tipu kultuurimälestisena riikliku kaitse alla võtmise, jättes põhjendamata, miks suurem osa hiit jäeti riikliku kaitseta. Mäe terves ulatuses kaitse alla võtmise ettepaneku oli esitanud aasta varem Härjapea koda ning sellega liitus Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristide ekspertryhm ja Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti juhataja Heiki valk.
Mälestise kaitse alla võtmist arutati Muinsuskaitseameti arheoloogia ekspertryhmas, mille ameti poolne esindaja Ants Kraut oli vastu ka hiie tipu kaitse alla võtmisele ning avaldas toetust puhkekeskuse rajamisele. Arvatavasti koostas sama ametnik mõned aastad hiljem ka kooskõlastuse, millega lubati tuulikutest, teedest, parklast, elektriliinidest ja ehitusväljakutest koosneva tuulepargi ehitus Kunda Hiiemäele, viidates, et saa parandab pyhapaiga seisukorda.
Paraku on Kehtna valla saemehed korduvalt laastanud ka Palukyla Hiiemäe kultuurimälestiseks tunnistatud tipuosa ning paari nädala eest tungis sinna ka mullatöid tegev traktor.
Eelmisel laupäeval Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Hiie väe tunnustamissyndmusel viibinud Kultuuriminister laine Jänes nägi kuvasid Palukyla Hiiemäel toimunud laastamistööst ning algatas seejärel koheselt järelevalvemenetluse.
Ministril tuleb lahendada skisofreeniline olukord, kus Kultuuriministeerium yhtaegu on toetanud miljonite kroonidega Palukyla Hiiemäe metsa heinamaaks raadamist ja suusaradade ehitamist maakondlike spordikeskuste programmi raames ning kaitseb kultuurimälestisena pühapaiga tippu.
2008. a kevadel Kultuuriministri kinnitatud looduslike pyhapaikade valdkondlikus arengukavas tõdetakse, et Muinsuskaitseametil puudub seni sisuline pädevus pyhapaikade kaitse korraldamiseks. Arengukava kohaselt tuli 2008. a lõpuks moodustada Muinsuskaitseameti pyhapaikade ekspertnõukogu, mille ylesanne on pyhapaikadega seotud kysimuste otsustamine. Arengukava rakendusasutuseks määratud Tartu Ülikool valmistas laiapõhjalise ekspertnõukogu ette juba aasta eest, kuid Muinsuskaitseamet pole seda seni kinnitanud. Korduvatele päringutele on vastatud, et vajalik nimekiri on taas ja taas Muinsuskaitseameti ametlikust kirjavahetusest kadunud.
Palukyla Hiiemägi on ajalooline looduslik pyhapaik, mida maausulised ka tänapäeval kasutavad. Korrapäraselt toimuvad palvused leiavad aset hiiemäe esimesel kõrgemal nn Reevimäe nõlval, kus asuba ajalooline tulekoht. Samas on jaanitulesid peetud kaasajani.
Lisateavet:
EPL. Minister Jänes käskis uurida Paluküla hiiemäe hooldustöid:
http://www.epl.ee/artikkel/484122