Eesti maausulisi koondava Maavalla koja vanem Ahto Kaasik ytleb, et jõulude ajal tuleks kallitele inimestele kinkida eelkõige aega ja tähelepanu, kirjutas Linnalehes Kristjan Roos.
“Ajalooliselt ei ole meie rahvas kingitusi teinud. Kui lapsed välja arvata, siis tasuks kingituste pärast praegugi võimalikult vähe muretseda ning leida pigem aega lähedastega koos olemiseks,” annab Kaasik soovituse, kuidas jõulueelses saginas kaine pea säilitada.
Maausuliste jaoks on jõulud aastavahetuspyhad. “Pööripäeval jääb päike pessa. 24. jõulukuu päeval tähistatakse vanaaastaõhtut. Siis on pidulikkus tipus. Oodatakse esivanemate hingi. Selleks jäetakse toit lauale ja tuli põlema. Nii tehakse praegugi, aga paljud ei mäleta, et see kõik on esivanemate hingede jaoks.
25. jõulukuu päeval on päike jälle pikemalt väljas. Võrumaal nimetatakse seda päeva Vastse ajastaja päevaks,” tutvustab Kaasik maausuliste kombeid. Jõulude ajal ollakse perega kodus, lauldakse ja mängitakse.
24. jõulupäeva õhtul ehk maarahva jaoks vana-aastaõhtul tuleb syya 9 või 12 korda. Esivanemad on öelnud, et yhe korra jaoks piisab ka mõnest suutäiest, kuid tähtis on seda teha mitu korda. Nii saadakse tugevust ja tervist.
2002. aastal tehtud uuringu tulemuste kohaselt on tervelt 11 protsendile eestlastest meelelähedane taara- ja maausk.
“Maausk ei ole muud kui rahvapärimuse põline osa. Tegemist ei ole ju millegi võõraga, see on seotud meie kultuuri, keele ja maastikuga,” räägib Kaasik, kelle sõnul on maausu kombed ja uskumused eestlaste meeles praegugi olemas. “Võtame kas või usu sõna väesesse, see elab edasi,” lisab Kaasik.
Kes tahab meie esivanemate jõulutavadest rohkem lugeda, neil soovitab Kaasik tutvuda Mall Hiiemäe koostatud “Eesti rahvakalendri” 7. osaga. Samuti on väärt lugemine 2007. aastal ilmunud Kaasiku enda ja Heiki Valgu koostatud artiklikogumik “Looduslikud pyhapaigad. Väärtused ja kaitse”.
Jõulude tähendus
Jõulud on pyhad päevad, mil yks ajastaeg, yks elu on lõppemas ja algamas on uus. Päike on pesas ja päevad pysivad yhepikkused. Kuigi valgust on siis kõige vähem, on õhus õnne tõotavat kergust ja elevust. Toimub midagi erakordset – maa, loond, pöörab ennast valguse, soojuse, toidu ja elu poole. Sellest, mida inimene nyyd teeb, sõltub tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal. Koju tulevad surnud omaste hinged ning neilgi on elavate õnnele suur mõju. Allikas: maavald.ee