10. joulukuu pääväl kullõl’ Rõugõ koolimaja saalitäys inemiisi kõnnõpäivä «Rõugõ uma märgutus».
«Mõtõ tull’ nii aasta tagasi, ku oll’ võro keel tsõõriklaud,» selet’ Rõugõst peri riigikogomiis Kõva Kalvi tuud, mille tä säändse ettevõtmisõ kõrralè ja iist vidi, kirotas Uma Lehes Saarniidy Hardi.
«Tsõõriklavva takan istja arvsi, et nuu inemise, kes kihlkundõ kotsilõ inämb tiidvä, võissi ummi tiidmiisi ka tõisilõ jaka. Et sääne ettevõtminõ Rõugõn tetti, tuu takan om ka tuu, et Rõugõ oll’ umal aol võimsa kihlkund, suurudsõlt tõnõ Eestin. Mi mõtõ oll’ härgytä inemiisi inämb uma kodukihlkunna vasta huvvi tundma.»
Kama Kaido kõnõl’ Rõugõn vana Võrumaa piirest. Tä ytel’, et vana Võrumaa piiri või nimmada ka «sõirapiiris» – Võrumaa poolõ pääl tetäs sõira, a tõsõl puul piiri Tartu- vai Mulgimaal inämb ei tetä.
Tõnõ kõnõlõja Peetsalu Erkki kitse tuud, et mi rahvas syy kyländ pall’o esitettyid syyke ja et hariligu inemise tahtva yten laulda Umal Pidol, omma tuus tenny koori «Mehe mõtsast» ja «Naasõ nurmõst».
Haanimiis Vodi Alvar kõnõl’ kogukunnast, mis hoit alalõ mändsegi paiga mällu ja köyt inemiisi ytte. Võru instituudi juht Eichenbaumi Kylli märgot’ võru keelest ja tuust, kuis võru kiilt alalõ hoitas: näytyses, et latsilõ umma võru keele laagri ja võrukeelidse Lasteka multika. Viil käve kylän mulk Laande Alli, kiä kõnõl’ mulke tegemiisist ja ma esi kõnõli Rõugõ kihlkunnast ja tuust, mille kihlkund tähtsä om.
Kuun olnu inemise arvsi, et «Rõugõ uma märgutus» võissi tulla aasta peräst vahtsõst vahtsidõ teemadõ ja mõttidõga: sääne ettevõtminõ pand inemiisi mõttõ käymä ja saias inämb teedä umast kultuuriluust. Rõugõ kooli anniga latsõ tei ka näytemängu ja tuud iks uman võru keelen.