[text]
Täna on

t_joul.gifJõulud on põlise rahva tähtsaim pyha - aastavahetuspyha.

Jõulud, lõuna pool ka talistepyhad, algavad täna, 21.12. õhtul. On pööriaeg ning päike jääb nyyd mitmeks päevaks pessa. Talvises päevapesas on aastaringi kõige lyhemad päevad.

Jõulud pole midagi muinasjutulist ega kokkuleppelist. 25.12. pöörab Maa oma põhjapoolkera peale pimenevat poolaastat esimest korda taas raasuke päikese poole. Selle syndmuse järel tuleb iga päevaga valgust juurde, aeg läheb sooja ja kosutava kevade ning suve poole. Seda hetke on põhjapoolkera olendid oodanud ammu enne inimest ja jäävad ootama ka peale meid.

Esivanemad on pidanud jõule väga tähtsaks ning hoidnud jõulutavasid hoolega. Sestap olid veel sajakonna aasta eest jõulud eestlaste kommetes ja uskumustes eelkõige maausulised pyhad.

Maarahva põline jõulukombestik on väga rikkalik ja paikkonniti erinev. Kuid on asju, mis on Maavallas yldised ja võiks öelda, et isegi põhilised. Asju, ilma milleta jõulud pole  jõulud.

Väike jõulu-meelespea

21.12. on toomapäev - jõuludeks valmistumise päev. Suurima hoolega koristatakse majapidamine, valmistatakse suuremad jõuluroad ja pannakse yles jõuluohutised – krässid, kroonid, hällid jms. Piiratakse kodu ja tehakse ustele, akendele, väravatele (tänapäeval ka arvutiekraanidele ja telekatele) kaitsvad märgid.
21.12. õhtul tulevad jõulud. Tulevad ka esivanemate hinged ning on koos omastega uue aastani. Seepärast hoitakse kuni uue aastani ööd-päevad toit laual ja tuluke põlemas. Pyytakse ka öö läbi yleval olla.

22. – 24.12. pysitakse kodus, syyakse-juuakse rikkalikult (mis ei pea tähendama ylesöömist ja purjujoomist), mängitakse pere keskis ja puhatakse.

24.12. on (päikese)aasta viimane päev. Keskpäeva paiku käiakse saunas. Õhtul piiratakse taas majapidamine. Ollakse hommikuni yleval ja syyakse 7, 9 või 12 korda. Uue päeva hakul tuuakse värsket vett, pannakse sellesse sysi, nuga ja hõberaha ning pestakse nägu.

25.12. on uus-aasta. Kylla on oodatud mehed.

Jõulud kestavad edasi veel hulk päeavi ja haaravad endasse ka ametliku aastavahetuse. Viimaseks jõulupäevaks (jõuluemapäev) peetakse 17.01. olevat taliharja. Ysna sageli nimetatakse isegi 02.02. (pudrupäev) viimaseks jõulupyhaks.

Jõule peavad paljud rahvad. Peavad õige mitmel ajal, põhjusel ja moel. Eestiski on neid, kes tähistavad selle maausulise sõnaga võõrsilt laenatud kirikupüha. Kasutavad ju võõrusulised Eestis teisigi maausulisi sõnu nagu jumal, hing, vaim, vägi jpm.

Jõuludest pikemalt

Maavalla koda soovib kõigile esivanemate pärandi ja loona austajatele head jõuluaega! Järgmised uudised ilmuvad koja lehele alates 25.12., kui on alanud maarahva uus 10223. aastaring.

Kuva: Remo Savisaar