[text]
Täna on

Eesti-Rootsi päritolu teadlase Svante Pääbo juhitud uurimisryhmal on õnnestunud uudse meetodiga analyysida mitmekymne tuhande aasta eest Euroopas elanud inimese DNAd. Seni on seesugust tööd takistanud proovide saastumine tänapäevase DNAga, vahendas EER.

Leipzigis asuvas Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituudis töötav Pääbo ning ta Saksamaa ja Venemaa kolleegid kirjutavad ajakirjas Current Biology, kuidas neil on korda läinud see takistus yletada ja uurida 1954. aastal Lõuna-Venemaalt päevavalgele tulnud inimjäänuste DNAd.

Doni jõe äärse Kostenki kyla lähedalt on leidud palju kiviaegseid esemeid, millest mõne vanus kyynib lausa 45 000 aastani.

Nyyd analyysitud DNA pärineb 20- kuni 25-aastaselt mehelt, kes elas umbes 30 000 aastat tagasi.

Täpsemalt öeldes ei uurinud teadlased mitte mehe rakutuumades olnud DNAd, vaid niinmetatud mitokondri-DNAd, mis asub rakus väljaspool tuuma ja pärandub järglastele ainult emalt, aga mitte isalt.

Kasutatud meetodeid on Pääbo ja ta kaastöötajad varem rakendanud neandertallaste DNA uurimisel. Yks tunnus, mille järgi selle meetodi puhul iidsel ja tänapäevasel geenimaterjalil vahet tehakse, on DNA juppide suurus. Vanema DNA jupid on tänapäevastest lyhemateks lagunenud.

Pääbo väidab, et mehe mitokondri-genoom on täies mahus kindlaks tehtud.

Edasistest uuringutest võiks selguda, kas Euroopas 30 aastatuhande eest elanud inimesed on tänapäeva eurooplaste esivanemad või on hilisemad immigrandid nad välja vahetanud.

Vaata veel: DNA analysed from early European (BBC)


Eesti Rahvusringhääling