Folklore: EJF 43. numbris (veebis: http://www.folklore.ee/folklore/vol43/ vaadeldakse Karjala tietäjä-tavasid laiema elmalise tegevuse raamistikus, loouurimuse tahke Eesti uurija elu ja tegevuse näitel, rahvapärase ja isikliku kahekõne varal rahvusliku eneseteadvuse loomet, soorolle kaasaegses Anglo-Ameerika kirjanduses ja Nõukogude Eestis levinud anekdoote.
Artiklid:
* Frog - Do You See What I See? The Mythic Landscape in the Immediate World
* Brigitte Frizzoni - Adonis Revisited: Erotic Representations of the Male Body in Women's Crime Fiction
* Arvo Krikmann - Jokes in Soviet Estonia
* Anders Gustavsson - Death in a 19th-Century Peasant Society - Analysed by Means of a Peasant's Diaries from a Rural Community on the Western Coast of Sweden
* Kristin Kuutma - Narrative Scholar and Narrated Lives: Life Writing and (Self-)Representation
* Madis Arukask - The Narratives of Oskar Loorits and Paul Ariste and Their Problematic Dialogue with the 'Popular'
Ajakirja uudiskyljel saab lugeda Mari Sarve usutlust Arvo Krikmanniga. Juri Berezkini põhjalikku sissevaadet Tõnno Jonuksi doktoritöö ainesse, Arvo Krikmann kirjutab Liisi Laineste doktoritööst. Ilmuvad ylevaated SIEFi rituaalse aasta konverentsilt (Marlene Hugoson), Leedus toimunud Baltic Worldview konverentsilt (Daiva Vaitkeviciene) ja ISFNRi loitsu-uurimise tööryhma sympoosionilt (Emanuela Timotin).
Raamatututvustused: Dmitrij Funki ylevaade Jevgenia Kuzmina jpt autorite koostatud katselisest Siberi rahvaste eepostes leiduvate motiivide tyybistikust, Aimar Ventsli pilguheit nõukogudeaegsele ja kaasaja Venemaa sotsiaalpoliitika kogumikele, Anu Korbi ylevaade värskelt ilmunud Siberi lätlaste laulude CD-kogumikust.
Mäetaguste pärimusliku ajaloo number võrgus
Võrgus on loetav Mäetaguste 43. number, mille on kokku pannud kylalistoimetajad Tiiu Jaago ja Ene Kõresaar Tartu ylikoolist. Suulise ajaloo teemanumber teeb vahekokkuvõtte pärimusliku ajaloo uurimisest Eestis ja meie lähinaabrite juures.
Kirsti Salmi-Niklander ja Jyrki Pöysä uurivad suulise ja kirjaliku piirialale jäävat kirjalikuna loodud pärimust ja selle pärimuslikke tõlgendamisvõimalusi.
Läti suulise ajaloo uurimist käsitlevad Irçna Saleniece artiklis "Läti 20. sajandi ajaloo allikad: suulise ajaloo allikate ja arhiividokumentide dialoog" ja Maruta Pranka artiklis "Migratsioon versus kodu: vaateid yhele uurimisprojektile" ning Baiba Bela oma ylevaateartiklis. Et Irçna Saleniece ja Maruta Pranka artiklid käsitlevad eestlastelegi tuttavat kyyditamise teemat, kommenteerib neid ajaloolase vaatepunktist Aigi Rahi-Tamm.
Meenutamaks lahkunud pärimuseuurijat Aino Laagust ilmub tema artikkel olukorrauurimisest, mis esmatrykis ilmus 1973. aastal ajakirjas Keel ja Kirjandus, sama ainet jätkab Tiiu Jaago artiklis "Lugu ja syndmus jutu-uurimises: situatsioonianalyysist kontekstianalyysini".
Juhuvalik ei ole ka Priidik Sarapiku 1908. aastast pärit jutustuse "Matsalus" avaldamine. See tõsielul põhinev lugu pärineb samast ajast, kuhu kuuluvad ka Kirsti Salmi-Niklanderi uuritavad allikad – kirjalikena syndinud syndmuslood. Sarapiku lugu annab võimaluse tajuda võimalikke kõrvutusi eesti varasest rahvapärimuslikust kirjutamistavast ja jutustamislaadist. Yhtlasi pakub see lugu väljakutse seisukohale, et elulookirjutamise laine on alguse saanud pärast Nõukogude Liidu lagunemist (seda seisukohta võib siinses valikus mõneti leida Leedut esindavas Irena Šutinienë ylevaateartiklis.
Eelretsenseeritav ajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis vabalt loetav.
Allikas: Eesti Rahvaluule