20 aastat pärast saamide parlamendi samediggi loomist on end saamina määratlenud inimeste arv Norras kasvanud 5500-lt pea 14 000-ni, kirjutas Maaleht.
Esimese samediggi avas kuningas Olav Karasjokis 9. porikuud 1989. Sellest ajast on saami rahva poolt ellukutsutud kogu korraldanud valimisi iga nelja aasta tagant, samaaegselt Norra parlamendi stortingi valimistega.
Samediggil on Norra võimude jaoks nõuandev osa ning kõikide saame puudutavate otsuste tegemisel tuleb samediggiga nõu pidada.
Koos teiste saami yhendustega seisab sameting ka teiste põlisrahvaste õiguste eest. Norra saamid on sageli esindanud muude põlisrahvaste nõudmisi ja soove.
Saame elab Norras arvatavalt 40 000 ja 65 000 vahel, kuid täpset arvu ei tea keegi. Viimase 20 aasta jooksul on saami päritolu norralased end yha agaramalt oma valimisringkonnas – samemannstallis – arvele võtnud.
Enne viimaseid valimisi oli samemanntallis registreeritud 13 890 saami, mis on kymne protsendi võrra rohkem kui eelmiste valimiste ajal. Erilist kasvu täheldati Lõuna-Norras (Lulli-Norga), kus valimisõiguslike saamide arv tõusis koguni 30 protsenti.
”Kogu samediggi loomise kulg andis rahvale juurde enesekindlust, jõudu ning usku oma võimetesse, mis on ylimalt hea,” vahendab samediggi esimese persidendi ja YRO põlisrahvaste alalise foorumi esimese eestvedaja Ole-Henrik Magga sõnu Norra ametlik võrguleht Eestis.