Vahtsõaastakuu 4. ja 5. pääväl kõrrald’ Võro instituut Rõugõ kihlkunnan Kiidi turismitalon nuurilõ ytsändä perimyskultuuri talvõkooli. Laagrin opsõ võro kiilt, vannu tyyvõttit ja otsõ tsihti 30 nuurt ja võro keele oppajat yle vana Võromaa, kirotas Uma Lehes Saarniidy Hardi.
Laagri pääkõrraldaja Laube Kadri nimmas’, et koolin tunnus, et 10- ja 19aastanõ ni oppaja joht umavaihel läbi saa-i, a säändsen laagrielon tyytäs sääne kooslus häste ja kõik kaesõ ytstõsõlõ perrä.
Edimädsel pääväl tetti selges, kiä ku pall’o võro kiilt mõist. Võro keele tunnõ vidi Jüvä Sullõv ja Fastrõ Mariko.
Et latsilõ olõs laagri õks laagri, mitte määnegi koolitunn, sõs sai ytte-tõist iks ka uma käega valmis tetä. Võro instituudi direktri Eichenbaumi Külli opas’ karaskitegemist ja kõnõl’ ka karaski aoluust: kuna ja mille tuud tetti. Viil tetti ytenkuun sõira, miä tull’ häste vällä. Saarõ Evar kõnõl’ tuust, kuimuudu ja mink peräst um võro kiil ao joosul muutunu.
Mi, võrokõisi, kultuuri umaperä tetti latsilõ selges viil mitund tõist muudugi. Näytyses opas’ Orasõ Janika naisi regilaulu: kullõldi, kuimuudu um tuu kõlanu ja prooviti ka esi perrä, ku kerge vai rassõ torrõt ja viisihelly kokko panda um.
Tetti ka puutyyd ja oppaja Russi Olev imeht’, ku häste mõist mõni lats joba väega noorõlt ummi kässiga tyyd tetä. Puutyy miildy latsilõ nii väega, et toolõ anti esiki aigu mano, et kõik saasi uma kuju valmis ja mõni kipõmb eski mitu.
Õdagu lõpõt’ näytemänguoppus, tuud vidi Looritsa Aare Krabi kylätiatrist.
Näytlemine es olõki nii lihtsä: oll’ rassõ võro kiilt kõnõlama jäiä, ku samal aol um seen lavahirm. A arvada et säändse as’a tegevägi keele mõistmist kimmämbäs. Egäs sis ilmaas’alda ei peetä tiatrit väega tähtsäs kultuuri hoitjas.
Perämädsel laagripääväl sai ka suusa ala ja mäe pääl vissi laskõ. Sai kõvvu sõitõ tettys!
Perän tuud opas’ Silla Sixten, kuimuudu luudusõn kaardi perrä tsihti otsi. Edimädse kõrra kotsilõ tull’ tsihiotsminõ pall’odõl peris häste vällä, a tuu iist pidi otsja ka luudust kitmä: mõtsa ala oll’ sadanu hulga värskit lummõ, lumõ pääl olli kõik jäle häste nätä ja näide perrä sai nii mõnõgi punkti yles otsi.
Laagri lõpõtusõs andsõ pääkõrraldaja Laube Kadri laagrilatsilõ kodotyy: vällä märki, konkotsil võinu järgmädse uma keele laagri tetä.