Läänemeresoomlased võisid kunagi elada Hiinas ja kõnelda praeguste hiinlastega yhist algkeelt.
Sellisele oletusele jõudis pärast põhjalikke uuringuid hiina keeleteadlane Gao Jingyi (eestipäraselt – eesnimi eespool – Jingyi Gao).
Praegu Tartus elav 27aastane Gao avastas Rootsis eesti keelt õppides läänemeresoome ja hiina keelte seoseid, sarnasusi tyvisõnades ja grammatikas ning pyhenduski nende seoste uurimisele.
Neile uuringutele tuginedes oletabki ta, et kunagi võis praeguses Hiinas elada yhine läänemeresoome-hiina rahvas, kes kandis nii yhiseid geene kui ka kõneles yhist algkeelt.
Keel tuli meestega kaasa
Oletusele tõestust otsides on Gao kõrvutanud oma uuringut geneetikute töödega ja leidnud, et hiinlastel ja suuremal osal uurali rahvastest on tõesti yhe teatud isaliini (N-M231) suhtes yhine pikk ajalugu.
“See meie yhine ajalugu lõppes kymme kuni seitse tuhat aastat tagasi uuskiviajal,” märgib Gao. Seejärel liikus osa rahvast pika aja jooksul loode ja lääne suunas, kuni viimaks jõudis Läänemere äärde. Teele maha jäänutest kujunesid ylejäänud uurali rahvad.
Gao sõnul põlvnevad läänemeresoomlased Kaug-Idast pärit meestest ja Euroopa alade naistest. Idapoolsetel uurali rahvastel, näiteks samojeetidel, on nyydki hiinlastega sarnased näojooned.
“Keel tuli meestega kaasa ja jäi, aga see, et välimuselt oleme nii erinevad, on pärit naisliinist, läänemeresoomlastel on emaliinid yhised teiste eurooplastega,” selgitab Gao ja lisab, et see on juba geneetikute pärusmaa.
Eestist kuulis Gao Jingyi esimest korda sel ajal, kui me hakkasime vabaks saama. Siis räägiti ja kirjutati Hiinas ysna sageli Eestist. Pärast seda on Eestist taas väga harva juttu olnud, mistõttu meist teatakse vähe. Enamik hiinlasi ei tea sedagi, kus Eesti asub.
Gaod on aga lapsepõlvest saati saatnud suur keeltehuvi. Ta ei tea, kui paljusid keeli ta õppinud on. Aga vähemalt Tartu ylikoolis on ta Eestis oldud ajal õppinud ametlikult tosinat keelt.
Eestisse tuli Gao esimest korda 2003. aasta sygisel laevaga Stockholmist ja alustas oma elu Tartus.
Gao rõhutab, et on pigem etymoloog, kes uurib kirjakeele ja murdesõnade päritolu ning allikaid teiste keeltega võrreldes. “Tõsine etymoloog peab ise oskama keeli, mida uurib. Näiteks taani keeleteadlane Rasmus Rask oskas lõpuks 25 keelt.”
Sõnatyvede sarnasus yllatas
Oma kolmandat teadusraamatut kirjutav Gao on leidnud, et paljude läänemeresoome keelte, sealhulgas eesti tyved, on hiina keeles tavaliselt olemas.
“Ligi 90% yldläänemeresoome tyvesid on yldhiina keeles olemas. Et see nii on, yllatas mindki,” märgib ta. “Sellest osa on meie keelte yhised vanad germaani laenud, kuid suurem osa tyvesid on just läänemeresoome ja hiina keeltel yhised, sellest väike osa ka teiste uurali keeltega.”
Samas peab Gao vajalikuks märkida, et ilma piisavate teadmisteta neid sarnasusi ei mõista. Selleks on vaja sygavamaid teadmisi hiina keele sõnade ja kirjamärkide loogikast ning ajaloost.
Hiina keel on tegelikult yks keelkond, nagu seda on ka läänemeresoome keelkond, kuhu kuuluvad eesti ja soome keeled. Kuid erinevused Hiina eri murrete vahel on suuremad kui eesti ja soome keele vahel.
Hiina murrete omavahelised erinevused on pigem häälduses ja sõnavaras, suurim sarnasus on etymoloogias. Lahtiseletatuna tähendab see, et kui tyvisõna on omanud hiina kirjamärki hiljemalt keskajal, siis selle tyvisõna vasted on olemas igas Hiina murdes, kuigi need vasted võivad olla juba natuke erinevates tähendustes sõnavara mõttes. Näiteks tyvi ‘jooks(ma)’ on Põhja-Hiinas ‘jalutama’, kuid Lõuna-Hiinas ‘jooksma’ tähenduses.
“Tavainimene käsitleb hiina keelt eelkõige oma murdes, hiina keeleteadlane aga yldiselt mitmetes murretes ja vanakirjakeeltes, kuigi me ei pruugi oma teostes kõiki neid vasteid välja kirjutada peale hiina kirjamärgi,” arutleb Gao.
Skandinaavia kaudu Eestisse
Gao ongi oma läänemeresoome-hiina võrdlustes alati lähtunud neist yldhiina tyvisõnadest, mis on olemas igas Hiina murdes. Hiina kirjamärk on mingil määral just hiina algkeel, sest selles on suurem osa jäänud muutumatuks rohkem kui 2000 aastat.
Oma noorusele vaatamata on Gao jõudnud avaldada juba kaks teadusraamatut – yhe inglise, teise hiina keeles, lisaks artikleid. Need on leidnud positiivset vastukaja keeleteaduslikes ajakirjades Tallinnas ja Pekingis.
Mullu esines Gao oma uurimusest ettekannetega keeleteaduslikel konverentsidel, suvel Hiinas ja sygisel Eestis. Viimasest saab lähemalt eesti keeles lugeda Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi kodulehel.
Gao räägib, et enne läänemeresoome-hiina uurimiseni jõudmist oli tal hiina-germaani keelte võrdluse kogemus. Varem skandinaavia keeli ise õppides avastas ta, et hiina ja nendes keeltes on yhised etymoloogilised yksused.
“Mõtlesin, et olen esimene, kes selle avastas, seega tasub elu pyhendada täielikult hiina-germaani seoste uurimisele,” räägib Gao, lisades, et neist seostest ei olnud keeleteaduse õpikutes, entsyklopeediates ega suurema levikuga keeleajakirjades juttu.
Sygisel 2001 sõitis Gao Kopenhaagenisse, seejärel elas eri kohtades Skandinaavias, et nende keeltega harjuda ja oma uurimust arendada.
Mõni aeg hiljem sai ta teada, et hiina-germaani/indoeuroopa yhine etymoloogia oli juba avastatud, kuid polnud veel levinud. Selleni olid jõudnud näiteks Saksamaa Frankfurdi ylikooli sinoloogia professor Tsung-Tung Chang (1931–2000) ja Edela-Hiina yhes ylikoolis töötav hiina keeleteaduse professor Zhou Jixu (synd 1957).
“Yhtpidi kinnitas see mu eneseusaldust sel uurimisalal, teisalt olin pettunud, et ma esimene polnud,” tunnistab Gao, lisades, et sellele vaatamata jätkab ta ka nende keelte alaseid uurimustöid.
Hiina-germaani võrdluse kogemus aitas tal metoodikat kinnitada ja etymoloogia käsitlemist kiirendada. Tänu sellele – sattudes soome keele järel ka eesti keelt ise õppima – avastaski ta enda sõnul kergesti läänemeresoome ja hiina keelte seose. Selgeks teinud, et seekord on ta oma avastusega sel uurimisalal kindlasti esimene, pyhenduski ta sellele.
Urmas Sutrop, Eesti Keele Instituudi direktor, filosoofiadoktor
Gao seisukohad on uudsed ja harjumatud. Nii on kõigega, mis lõhub seniseid arusaamu või pyyab neid ymber lykata.
Tean Gaod ajast, kui tal ilmus 2005. aastal raamat läänemeresoome ja hiina-tiibeti keelte võrdlusest Swadeshi 100 sõna põhjal, millest paistis teatud sarnasust mõlema ryhma vahel. Selle järel hakkas ta syvitsi võrdlema palju suuremat hulka sõnu, mille tulemusena on välja pakkunud teatud häälikute vastavusi.
Varem hiina ja eesti keelt niimoodi võrreldud ei ole. Lisaks sellele vaatab ta täiesti uue nurga alt võimalikke kontakte kogu selle ala kohta, mis jääb Läänemere ja Idamere, Kollase mere vahele.
Tavapäraselt neid keelkondi, mis jäävad asukohalt yksteisest väga kaugele, ei võrrelda. Et kyllap ka kokkupuuteid pole. Aga tegelikult on kokkupuuted ajalooliselt täiesti võimalikud.
Me ei kujuta sedagi ette, et meil on hästi palju iraani laensõnu. Kunagi oli aeg, kus yhel pool Lõuna-Venemaa steppi olid iraanlased ja teisel pool meie, läänemeresoome rahvad. Siis polnud neil aladel venelasi ja teisi slaavlasi ollagi.
Nii on ka Tiibeti rahvaste kokkupuuted soomeugrilastega täiesti võimalikud. Rahvad rändavad, paiknevad ymber.
Kindlasti on Gao töös tulemusi, mis jäävad pysima. Kuid keeleteaduses pole asju, mille yle ei vaielda. Kõike pyytakse ymber lykata. Pole isegi kokkulepet, mitu läänemeresoome keelt on – yhtede arvates 5, teiste arvates 7, aga eristatakse ka 11 läänemeresoome keelt.
Gao on noor mees, usun, et ta jõuab veel paljude huvitavate tulemusteni ning tal õnnestub oma vaateid tõestada ja levitada.
Märt Läänemets, Tartu ylikooli sinoloogia teadur, filosoofiadoktor
Ma ei ole kyll keeleteadlane, olen sinoloog ning tegelen Hiina ajaloo ja kultuuri, religiooni ja filosoofia uurimisega. Aga hiina keelt hakkasin õppima rohkem kui 25 aastat tagasi ja nyydseks olen ka yht-teist sellest keelest tõlkinud.
Gao oletus soome-ugri keelte ja hiina algkeele võimalikust sugulusest on muljetavaldav. Ta uurib sõnatyvesid ehk põhiosasid ja näitab oma syvaajaloolises analyysis, et neis keeltes on tõesti hulk tyvesid, millel on väga sarnane foneetiline ylesehitus ja mis ei saa olla juhuslik.
Enne Gao avastust pole keegi seda teaduslikult uurinud, ta on teerajaja sel alal. Minu teada ei oska ka ykski Eesti keeleteadlane nii palju hiina keelt, et olla pädev seda hypoteesi tõsiselt arutama. Gao metoodika on teaduslikult läbi proovitud teiste keelte samalaadsete võrdluste alal.
Gao tööde teaduslik tähtsus seisnebki eelkõige selles, et avardab soome-ugri võrdleva keeleteaduse väljavaateid. Kui ta mõne aasta eest paljude meie keeleteadlaste arvates oma n-ö pööraste mõtetega välja tuli, ei tahetud seda kuidagi uskuda. Aga oma visaduse ja tõestustega järgmistes töödes on ta nyydseks ka vanemaid keelemehi pannud natuke teistmoodi mõtlema ja kaasa arutlema.