Marje Joalaid, Fenno-Ugria

Kõnelejaskond ja asualad. Vepslased on yks läänemeresoome vähem tuntud rahvastest. Liivlastest ja vadjalastest, keda on järel vaid vähesed keelekõnelejad, teab eestlane hoopis rohkem, 2002. aasta rahvaloenduse andmeil yle kaheksa tuhandese rahvaarvuga vepslastest pole aga suurt kuuldudki. Vepslased on tegelikult olnud sajandeid tundmatud, teadusele avastas nad ju soome päritoluga hilisem Peterburi akadeemik Andreas Johan Sjögren alles 1824. aastal.

Vepslased elavad praegu Loode-Venemaal, aladel, kus piirnevad Karjala vabariik, Vologda ja Leningradi oblast. (Linn võttis tagasi oma vana nime Peterburi, aga oblast on ikka Leningradi). Kuigi kirjanduses räägitakse järjekindlalt vepsa keelesaartest või vähemalt venelaste keskel yksteisest eraldatud ryhmadest (vt. nt. Uibopuu 1984: 137; Хямяляйнен 1966: 81) – eriti lõunavepslasi peetakse põhjendamatult teistest vepslastest eraldatuks (Pimenov-Strogalštšikova 1994: 19; Зайцева Н. 1994: 84; Зайцева Н. 1997: 261) – on vepsa ala tegelikult enam-vähem tervikuna kompaktne ja vepslased on omavahel ka yhendust pidanud. Välja arvatud maariba Äänisjärve (vn Онего, Онежское озеро) lõunakaldal Ošta ja Voznessenje vahel (vepsa keeles vastavalt Šušt ja Syväŕ), on vepsa asustus pidev olnud veel suhteliselt hiljuti. Praegu jääb Äänisjärvest lõuna poole põhiliselt venelastega asustatud piirkond, mis eraldab äänisvepslased ylejäänutest. Põlise yhenduse katkemine võib olla ysna hiline.

Pikemalt Fenno-Ugria lehel