Et Võromaa (Lõuna-Eesti) savvusann UNESCO maailmaperändi nimekirja saia, toolõ saa yten avita egä inemine, kiä tiid savvusannast ja vana Võromaa sannakombist, kirotas Uma Lehes Harju Ülle.
«Päält vällähõikamist, et savvusann tulõssi saia kultuuriperändihe, om mullõ pall’o kõlistõt, pakutas rahha, kystäs, kuis saanu avita,» om as’a vällämärkjä, turismikõrraldaja Veeroja Eda rõõmsa.
Savvusanna säänest tunnustamist tugõva katõ käega ka vana Võromaa juhi. «Kõva sõna! Suidsusann om hää asi!» kitt Võromaa umavalitsuisi liidu juht Tõntsu Tiit.
«Tuu om yts asi, mis meil om tõistmuudu ja tuud võinu ilmarahvalõ näydädä,» ytel’ Põlva maavanõmb Sibula Priit, kiä ost’ ilda aigu hindälegi savvusannakõsõ. Tuu uut eterniidi ja lumõ all keväjät, ku saa naada sanna kokko pandma. «Ma arva tuust mõttõst õnnõ hääd!» ytel’ Võro maakunna kultuurijuht Laursoni Piitre, kinkal om savvusannan käymise kommõ meelen kaonu äiä-ämmä mant.
«Kõik uma latsõpõlvõ olõ savvusannan käyny, viimäte käve paari nädäli iist Võromaa kutsõhariduskeskusõn,» om savvusannasõbõr ka Võro maavanõmb Tuliku Ylo. «Sääl sannan suidsutõdi inne lihha kah – yts tudõng oll’ tenny uma kursusõtyy liha suidsutamisõst. Papa ytel’ iks, et päält lihasuidsutamist omgi tuu kõgõ parõmb sann!»
«Tark mõtõ!» arvas savvusanna kultuuriperändis kuulutamisõst ka Põlva liinapää Tammõ Tarmo, kink maakoton om kylh savvusann ymbre ehitet, a mälehtyse kodotsõst savvusannan käymisest ja lihasuidsutamisõst omma iks elävä.
Et võrokõsõ savvusanna nii tähtsäs pidävä ja mõtõ kultuuriperändi nimekirja viimisest nii lämmäle vasta om võetu, sis tulõ pia kokko savvusanna-nõvvokoda. Kokko saava savvusanna-huvilidsõ, ytitselt pandas paika plaan, midä tulõ är tetä, et savvusann kultuuriperändi nimekirja saasi.
A ettevõtmist saava tukõ kõik võrokõsõ, kiä savvusannast luku pidävä: naatas kokko korjama teedyst sannu kotsilõ ja kirja pandma Võromaa sannakombit. Tuu man om tähtsä, et kor’atas võrokeelist teedyst ja perimyst. Taalõ ettevõtmisõlõ pand ola ala ka Uma Leht: korjami kokko teedyst kõgõ savvusannaga köydety kotsilõ. Huvitavamba kirotusõ panõmi ka lehte.
Mille savvusann võrokõisilõ tähtsä om
«Kaitsmist vai väärtystämist ei olõki nii väega vaia sannalõ ku ehitisele, a rohkõmb toolõ kombõlõ,» seletäs Veeroja Eda. «Kõgõ väärtyslikumb om vast tuu, et savvusanna kytmine ja pruukminõ sund inemisel hindä jaos ao maaha võtma. Piät uma meele maaha rahustama, selle et sanna piät minemä rahulidsõlt ja puhtidõ mõttidõga. Inemise lõpõtasi poliitikide vandmisõ ja halvu äripaariliidsi takankõnõlõmisõ. Sann om sääne rahu ja vaikusõ, hindäga olõmisõ ja hingelidse puhtusõ pidämise kotus.»
Võromaal om alalõ hulk esieräliidsi sannakombit. Noidõ tiidjä nakkasõ tassakõistõ är kaoma. Näide tiidmise tulõssi kipõstõ kokko korada. A mitte õnnõ maailma kultuuriperändi nimekirä jaos, a ka mi latsi ja latsõlatsi jaos.
Ku tiiät savvusannast kõnõlda, sis kirota vai anna teedä!
Uma Leht avitas savvusanna maailmaperändihe viimisele yten tuuga, et kuts kõiki võrokõisi, kiä tuud mõtõt tugõva ja midägi savvusannast tiidvä, ummist tiidmiisist teedä andma.
Kirotagõ võro keelen tuust, kuimuudu savvusann ti jaos tähtsä om, kuis ja kuna ti perren sanna om kytety, midä sannan om kõnõldu ja mändsit sõnnu yteldy, kuis sannan om oltu ja midä sääl viil päält mõskmisõ om tetty (näytyses tohtõrdõdu).
Ku ti olõ-i kirotaja inemine, a tuu iist hää kõnõlõja, sis andkõ teedä uma nimi, aadrõss ja telehvoninummõr. Pia vali savvusanna-nõvvokoda vällä inemise, kiä nakkas kokko korjama teedyst savvusanna kotsilõ, timä pand ti jutu kirja.
Jutu savvusannast vai kõnõlõja andmõ saatkõ Umale Lehele 23. radokuu pääväs (23.02.2010) See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. vai Uma Leht, Tarto 48, 65609 Võro liin. Kimmäle kirotagõ mano uma nimi, aadrõss ja telehvoninummõr. Huvitavambist kirotuisist pand Uma Lehe toimõndus kokko erälehekyle.
Parõmba kirotaja saava avvohinna.
Kuva: Kuis savvusannan lihha suidsuta, tuu kotsilõ tiid egä suidsutaja tsipakõnõ esimuudu tarkuisi. Neo tarkusõ omma yts tsillokõnõ jago maailma elmaperändist.