[text]
Täna on

Laupäeval, 27. radokuud (27.02.) algusega kell 11.00 toimub Tartu Keskkonnahariduse Keskuseses Kompanii tn 10 koosolek, kus arutatakse kodumaiste loomatõugude ja taimesortide hoidmist ning selleks vajaliku  yhingu asutamist.

Nagu mujal maailmas nii Eestiski on põlised ja nende kasvatamist õigustanud taimesordid ning loomatõud kadumas. Paljude inimpõlvede jooksul just meie olude ja rahva jaoks arenenud tõud ning sordid taanduvad uute kultuursortide ja -tõugude ees. Seetõttu vaesestub meie elurikkus, kultuuripärand ning võime oma maal ka pikemas vaates iseseivalt toime tulla.

Põlistest sortidest ja tõgudest huvitatud inimeste koondumine  yhingusse on  yheks oluliseks eelduseks, et Eestimaised viljad ja loomad ei kaoks. Korraldajad kutsuvad  yles kõiki inimesi, kel sydameasjaks mõne põlise loomatõu, taimesordi või lihtsalt oma ja hea aedvilja allesjäämine, kokku tulema ja asutama seltsi või yhingu.

Lisateave: Kalle Eller (telefon 5102274)

Liitugem tõugude ja sortide kaitseks!

Tänasele päevale on omased tõsised ohud mis ähvardavad inimkonda ja kogu meie maailma. Tuumasõja oht, ilmastiku soojenemise oht,  ylemaailmse näljahäda oht, terrorismi oht, elusa looduse vaesumine. See viimane muutub järjest tõsisemaks ja järjest enam teadvustab inimkond seda ohtu. Hoomamata on veel, kui tõsine võib lõpuks olla elurikkuse järk-järguline ning ilmselt kiirenev hävimine.

Elurikkus on vaadeldav tasandite kaupa.  Yheks on liikide tasand. Suur hulk liike on välja surnud ning veel suurem hulk on välja suremas. Bioloogiline mitmekesisus on aga ka liigisisene nähtus. Looma- ja taimeliigid, millega inimesed paljudel maadel on läbi aegade olnud tihedalt seotud, on kultuurtaimed oma määratu sordirikkusega ja paljud koduloomatõud.

Meie kõik Maa inimesed peame tunnetama ja hoolima  yleilmsetest muredest, eelkõige saame oma osa anda aga siinsamas omal maal, oma kodukandis, oma õues.

Kaasajal on Eestis kadumisohus või siis mitte liiga soodsas seisukorras suur hulk koduloomatõuge, põllu- ja aedviljasorte. On ka palju erinevaid viljapuid, mis  yksikute isenditena vanades aedades ootavad oma viimast päeva. Kahjuks on palju sest kõigest juba igaveseks kadunud. Nii näiteks pole tõenäoliselt alles meie omamaist koera. Kardetavasti on aastasadu ustavalt õuel valvanud ning karja hoidnud inimese kaaslane kadunud igavikku. Täna on maa täidetud mitut kirja ja mitmekarvaliste aretatud koeratõugude mõnekordsete ristanditega. See kadumine on valdavalt s yndinud praegu veel keskeas olevate inimeste eluajal. Kui palju taimesorte on aga meilt kadunud alatiseks, võib vaid oletada.

Samasugune olukord on kõikjal maailmas. Kahjuks pole erandiks ses mõttes enam ka Aasia ning Aafrika vaesed arengumaad. Sealgi on levinud kõrgaretatud sordid ning arvestada tuleb koguni GMO-d. Ent paljudes kohtades, eelkõige arenenud maades on juba mitme aastak ymne jooksul tegu sortide päästmise liikumisega. Inimesed, kes mõistavad millega maailm on silmitsi, p y yavad päästa, mis päästa annab. Saavutatud on edu. Kohati on lausa viimasel tunnil suudetud tõugusid ja sorte väljasuremisest päästa.

On aeg, otse öeldes, päris viimane aeg meilgi otsustavalt tegutseda. On hädavajalik koondada  ymber  yhise mõtte,  yhtse tegevusplaani, n.ö.  yhte rusikasse võimalikult kõik need inimesed ja seltskonnad, kes on võtnud kaitsta ja alles hoida mõnda loomatõugu või kultuurtaimesorti.

Tegevusele on vaja anda uus haare, senisest enam sisemist mõtestatust ja tehtava koordineeritust. On omajagu tõde paljukuuldud  ytlemises, et “ yhenduses peitub jõud”.

Kooskõlastatult on kahtlemata võimalik igasuguseid vahendeid paremini kasutada. Päris kindlasti on aga valitsust ja omavalitsusi tõhusam mõjutada kogu maad haaraval  yhendusel, kui seda oleks  yksikisikutel või ka väikestel seltsingutel. Rahvusvaheline koostöö ning koostööliste leidmine raja tagant on suuremal yhendusel edukam ja hõlpsam.

Võimalikult loodaval  yhendusel seisavad ees kõigepealt järgnevad tegevussuunad:

- Olemasoleva olukorra kaardistamine ja andmekogu (kogude) loomine.

- Võimaluste väljaselgitamine säilituspesade võrgu kujundamiseks.

- Säilituskogude (karjade) kujundamine, nende tegevuse ja seisundi pidev jälgimine ning töö toetamine kõigi võimalike meetmete ning vahenditega.

- Yldsuse teavitamine muredest ja  yhiskondliku teadvuse kallutamine põlistõugudele ja sortidele soodsas suunas.

- Koostööviiside otsimine ning võimalusel koostöö võimudega eri tasanditel.

- Põlistõugude ja –sortide leviku laiendamine ja uute pidamis- ja kasvatamiskohtade loomisele kaasaaitamine.

Kui  ylaltoodud suundades mainitud tööd ja tegemised hakkavad enam-vähem laabuma, võib ja tulebki ette võtta muid asju. Tulevikus on vaja kindlasti korraldada seemnete m y ymine soovijaile. Seltsi ( yhingu) nimega ja selleks ajaks loodetavasti kindlustunud mainega tagatud seemneid peaks olema võimalik osta kindlal aadressil  yhel kindlal päeval nädalas ja seda Tallinnas, Tartus ja Pärnus, kui mitte veel mujalgi. Tuleb saavutada sobiva ja vastava sihitusega puukooli olemasolu ja põliste viljapuude istikute m y ymine seal.

Kutsume  yles kõiki neid, kel s ydameasjaks mõne põlise loomatõu, taimesordi või lihtsalt oma ja hea aedvilja allesjäämine, kokku tulema ja asutama seltsi,  yhingu või midagi selletaolist, täitmaks  yleval loetletud  ylesandeid, jagamaks edaspidises sellega seotud muresid ja rõõme.

Algatusr yhma nimel

Kalle Eller