[text]
Täna on

t_plakat_2.gifReedel, 05. urbekuud kl 17 avatakse Põlva keskraamatukogus  kuvanäitus „Maavalla looduslikud pyhapaigad“. Põlva linna pärimuselma aasta avasyndmusel peab Ahto Kaasik ettekande pyhapaikadest ning Võru ja Põlva lapsed esitavad rahvamuusikat.

Näitus tutvustab Maavalla ehk Eesti eri paigus asuvaid ajaloolisi hiisi, pyhi puid, kive ja allikaid nende ilus ja valus. Lisatud selgitused jagavad teavet pyhapaikade tähendusest, seisukorrast ja nendega seotud ajaloolistest tavadest.

Hiied, pyhad kivid, allikad, ristipuud ja teised ajaloolised looduslikud pyhapaigad on korraga maarahva vaimse ja ainelise elma ehk kultuuri hoidjad. Nendega on kõige vahetumalt seotud meie rahvuslik eneseteadvus ja juured.

Kirjanik Berk Vaher on öelnud: „Hiied on eestlaseks olemise kaitsealad“.

Näitusel välja pandud kuvad on teinud Auli Kytt, Ahto Kaasik, Ahto Raudoja ja Tiit Kaasik. Allkirjad koostas Ahto Kaasik, näituse seadis kokku Elo Liiv Maavalla kojast.

Ahto Kaasik töötab Tartu ylikooli looduslike pyhapaikade keskuses ning juhib yhiskondlikus korras Maavalla koda, mis tegeleb samuti hiite uurimise ja hoidmisega.

Peale ettekannet esinevad Põlva laste pärimusryhm Käokirjas ja Võru Muusikakooli Pärimusmuusika osakonna õpilased Helena Utsal (torupill,vile), Ann Maria Piho (väike kannel) ja nende juhendaja Kadri Lepasson (kaherealine lõõts).

Põlva Linnavolikogu 20.01. istungil otsustati jätkata teema-aastate korraldamise tava ning korraldada pärimuskultuuri aasta.

Pärimuselma väärtustamiseks on kogu aasta jooksul kavas korraldada erinevaid syndmusi, mis aitaksid meie inimestes tugevdada paikkondlikku yhtekuuluvustunnet ja eneseteadvust. Aasta yheks tähtsyndmuseks on 29. lehekuud Intsikurmus toimuv võrukeelne laulupidu Uma pido. Peo teevad eriliseks omakeelsus ja Vana Võromaa kihelkondade eripärade esiletoomine.

Meie juured on nagu iidvanal puul. Syndides siia ilma eestlaseks, setoks, saarlaseks, võrokeseks … saame me oma keele, tavade ja märkamatute uskumustega kaasa aastatuhandete vanuse tarkusepärandi. See pärand elab koos meiega läbi aasta- ja eluringide ning mõtestab ja pyhitseb seda. Õppides esivanemate pärandit märkama ja väärtustama, saame vaimult rikkamaks, mõistame enam pyhaduse tähendust ning maailm muutub seeläbi meie jaoks sygavamaks.

Näituse korraldavad Tartu ylikooli looduslike pyhapaikade keskus, Maavalla koda, Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Põlva Linn, Hiite Maja SA ja MTY Mõnusam Elu.

Näitus on Põlva Keskraamatukogus avatud 05.03. – 30.03. E – R  10 – 18, L 10 – 16.


Tiit Kaasik