Reedel, 05. urbekuud (05.03.) Põlva keskraamatukogus toimunud kuvanäituse „Maavalla looduslikud pyhapaigad“ avamisel kõneldi pärimuselmast, pyhapaikadest, kuulati rahvamuusikat ning yhtlasi avati Põlva linna pärimuskultuuri aasta.
Oma kohaloluga austas syndmust Setomaa ylemsootska Õie Sarv, kes pani tervituslaulu sisse nii kohale tulnud inimesed kui ka kuvadel jäädvustatud paigad.
Syndmuse avas Põlva linnapea isand Tarmo Tamm, kes rõhutas pärimuse tähtsust põlvkondadevahelise sideme loojana ja hoidjana ning avaldas heameelt, et selle avasyndmusest on kogunenud osa saama nii palju rahvast. Linnapea andis Põlva linna nimel yle meened pärimuselma hoidjale Setomaa ylemsootskale Õie Sarvele, Maavalla koja vanemale Ahto Kaasikule ja syndmuse korraldajale Tiit Kaasikule.
Ahto Kaasik kõneles, et kuvanäitusel „Maavalla looduslikud pyhapaigad“ välja pandud piltidel on jäädvustatud haruldane osa maarahva ajaloolistest ja vaimsetest väärtustest. Pyhapaigad meenutavad meile, kes me oleme ning kus on meie juured. Pyhapaikadesse kätketud väärtused on olnud pikkade sajandite jooksul põlu all ja hävimisele määratud. Ometigi on see pärand tänu meie esiemade ja isade tarkusele ja väärikusele jõudnud elavana tänapäeva.
Maalehe ajakirjanik Sulev Oll tõi tervitusi Kanadast. Minnes Vancouveri taliolympiamängudele palus tema sõber Tiit Kaasik tervitada Kanada põlismaalasi maarahva poolt. Sulevil õnnestus Kanadas kylastada Musqueami hõimu reservaati ja anda läkitus edasi hõimu esindajale Leona M. Sparrowile, indiaani nimega Celisiale.
Tänutäheks meie tervituse eest saatis Musqueami hõim maarahvale nende vabaduse deklaratsiooni ja Musqueami hõimu ja olympiamärke siduva meene.
Sulev Oll andis kingitused Tiit Kaasikule yle ning sõlmis sideme eri maailmajagudes elavate põisrahvaste vahel põlisrahva esindajate vahel.
Kuvanäituse avamise lõpetas Põlva pärimusryhm „Käokirjas“, kuhu kuuluvad Mesimummi lasteaia lapsed, nende vanemad ja kasvatajad esitasid koos regilaule.
Järgnevalt pidas Ahto Kaasik ettekande looduslikest pyhapaikadest. Kolmveerand tunni jooksul said kohaletulnud huvilised lyhikese ylevaate pyhapaikade olemusest, tavadest ja nendega seotud väärtustest.
Ahto Kaasik peatus ettekandes eriliselt just Põlvamaa pyhapaikadel. Paljudele oli uudiseks, et Põlvamaal on olnud pyhaks puuks sageli kadakas, mitte tamm, nagu on arvatud.
Ettekandest selgus, et Eesti yks tuntumaid ja vägevamaid pyhapaiku asub Põlva lähedal. Taevaskoda teab ja on kylastanud pea iga eestlane. Kahjuks ei tea paljud, et tegemist on ajaloolise loodusliku pyhapaiga, hiiega, kus kehtivad ajaloolised tavad. Kui inimesed Taevaskoja pyhadust paremini teaksid, oskaksid nad meie yhist pyhapaika kindlasti ka paremini hoida.
Pärimusaasta meeleoluka avasyndmuse lõpetasid Võru Muusikakooli pärimusmuusika osakonna õpilased Helena Utsal (torupill, vile), Ann Maria Piho (väike kannel, vile) ja nende juhendaja Kadri Lepasson (väike kannel, kaherealine lõõts).
Näitusel välja pandud kuvad on teinud Auli Kytt, Ahto Kaasik, Ahto Raudoja ja Tiit Kaasik. Allkirjad koostas Ahto Kaasik, näituse seadis kokku Elo Liiv Maavalla kojast.
Näituse korraldab Maavalla koda, toetavad Tartu ylikooli looduslike pyhapaikade keskus, Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Põlva Linn, Hiite Maja SA ja MTY Mõnusam Elu.
Näitus on Põlva Keskraamatukogus Kesk tn 16 avatud 05.03. – 30.03. E – R 10 – 18, L 10 – 16.
Kuvad: Liisa Ingver
Tiit Kaasik