Komimaal õpetatakse komi keelt rohkem riigikeele õpetamise kava alusel, komi rahvuslased aga tahaksid emakeeleõpet, kus pandaks rõhku ka kirjandusele, vahendas Fenno-Ugria.
Komi keelt õpitakse Venemaal Komi vabariigis 271 yldhariduskoolis, mis on 65 protsenti kõigist koolidest. Emakeelena õpitakse seda 110 koolis, riigikeelena aga 161 koolis.
Riigikeele kava on mõeldud neile, kes ei valda keelt lapsest peale ning venekeelsetele õpilastele. Emakeeleõpe on aga yhe tunni võrra nädalas mahukam ning hõlmab ka raamatute lugemist ja kirjandite kirjutamist.
Ka osad komi rahvuskoolid on läinud yle komi keele õpetamisele riigikeelena, põhjendades seda laste niigi hea keeleoskusega ja vabastades lisatunni teiste ainete tarvis.
Komi Voitõri yks juhtidest Aleksei Rassõhhajev ytles teabeväravale Finnougr.ru, et komi lapsed saavad niimoodi peagi õppida vaid algelisi lauseid ja see võib ohustada keele säilimist. Väljapääsuks oleks tema arvates laste jaotamine keeleoskuse järgi ryhmadesse, kuid see nõuab yle kymne miljoni rubla lisaraha.
Ka keeleteadlane Valentina Limerova kutsus rahvusliikumise Komi Voitõr eelmise nädala istungil komi laste vanemaid yles mitte loobuma komi keele õppest teiste ainete kasuks ja selgitas, et seda tuleks õpetada siiski emakeelena. Ta nentis, et kui komi keelt õpetatakse riigikeelena ja komi kirjandust ei õpetata yldse, siis pole imekspandav ka komide lootusetust oma rahvuse tuleviku suhtes.
Limerova tõi esile, et 2006. aastal suleti Sõktõvkari ylikooli soome-ugri teaduskond, 2008. aastal yhendati komi keeleteaduse ja kirjanduse õppetoolid. Mullu asus komi keelt õppima vaid 12 tudengit, kellel tuleb õppida koos kõikide teiste filoloogidega. Viie aasta jooksul pole välja antud yhtegi komi kirjanduse õpikut.
Limerova andis Komi vabariigi juhile Vjatšeslav Gaizerile yle oma ettepanekud komi keeleõppe tõhustamiseks.