«Tiiä-i kost tuu Põlva kihlkunna piir kesk Võro liina õigõhe juusk?» kysse Põlva liinapää Tammõ Tarmo kavalahe, ku tekk’ minevä neläpäävä Põlva kihlkunnapäävä vallalõ, kirotas Uma Lehes Allasõ Tiia.
Veidy ildampa sai tä kotussõnimmi uurja Saarõ Evari ettekandõst vastussõ: Võro turu lähkydsest Piiri uulitsast lättki Rõugõ ja Põlva kihlkunna piir. Peris rahulõ liinapää tuuga es jää: «A mille sääl kihlkunnasilti yllen ei olõ?»
Et huvi kihlkundõ vasta om suur ja Põlvan timahava ka perimysaasta, sis kõrrald’ki Hurda Jakobi nimeline rahvaharidusõ selts sändse kihlkunnapäävä, kon Põlva kihlkunna kotsilõ hulga teedyst sai.
Kuna kullõjidõ hulgan oll’ ka nuuri, sõs ytel’ seldsi juht Villa Sirje ettekandit sisse juhatõn, et Põlvan om eski opikit vällä antu: Schwartzi kooliraamadu 19. aastasaa keskpaigast. «Meil om väärikas kultuurilugu,» oll’ Vill uhkõ.
Kampusõ Evald Vanemuise seltsist tunnist’, et Põlva kihlkund om yts Eesti vanõmbit, perit vähämbält 13. aastasaast. «Kihlkunna mõistõ tulõ kylli kihlumisõst vai kokkolepytyst ytteminekist,» nimmas’ Kampus. «Muinasaigsõt kihlkunda juhtsõ vanõmb, harva oll’ noid kats, ja noid võidi kutsu kuningis.» Kampus sellet’ mõistit kihlkunnakerik, -kohus, -kuul ja näide kujonõmisluku.
Kogokunnatunnõ om kimmämb ku muialpuul
Saarõ Evar and’ tävvelidse pildi Põlva kihlkunna mõisist ja valdust. Põlva kihlkunna kõgõ lõunapoolitsõmb mõisa oll’ Võro mõisa.
«Põlva kihlkunna kujo kaardi pääl om nigu inemine, jovvumehe muudu meesterahvas, õkva ku Arnold Schwarzenegger,» nimmas’ tä. Tegysi võrdlus Soomõ kaardiga, midä rahvas om jo ammust aost nänny ku pikä prundsiga noorikut.
Et Põlva kihlkund om vana ja tan lövvys pall’o vannu suuri kylli, om Saarõ Evari meelest tan vana Võromaa kandin inemiisi kogokunnatunnõ kimmämb ku muialpuul. «Ja hää vanaperäline võro kiil om siinkandin peris häste alalõ pysyny.»
Kanepi aoluulanõ Hirvlaanõ Milvi ytel’, et timä tund kõgõ inämb Schwarzeneggeri kõtuosa vai Joosu mõisa kultuuriluku.
Tä näydäs’ Hurda Jakobi koduoppaja Trummi Augusti kirju, kost saa pall’o teedä suurmehe kodotsõst elost.
Hirvlaanõ ytel’, et Põlva kandi tähtside inemiisi – nigu Matthisson, Donner, Käis vai Vahtra – tegemiisi om kylh uurit, a tuud pidäny viil pall’o syvämbäle tegemä.
«Ja ku tahetas, et Põlva ytisgymnaasiumist saanu kotusõpäälidse haridusõ lipulaiv, sis pidäny kõrda tegemä kooli kodoluuarhiivi. Ku ma kooli aoluuraamatut tei, näi, et aoluumatõrjaali omma kastõga keldrinukan ilma egäsugumadsõ kõrraldä,» es olõ Hirvlaanõ rahul. «ylepää tulnu oppajit inämb nõsta kultuuriluu ria pääle.»
Päävä teivä esierälidselt lämmäs Põlva latsiaia Mesimumm pärimusryhmä Käokirjas umakiilse Põlva kihlkunna laulumängu.
Päävä lõpõtusõs and’ maavalitsusõ haridus-ja sotsiaalosakunna juhataja Aasa Piitre teedä, et timahavvanõ aastak om lisas liinalõ kuulutõt kõgõn Põlva maakunnan perimyskultuuriaastas.
Põlva maavanõmb Sibula Priit tunnist’, et tälle paistus kihlkund ollõv midägi inämbät ku haldusterritoriaalnõ jaokõnõ.
Tuu «midägi inämbät» saigi teno kihlkunnapääväle pall’odõlõ selgembäs.