Eesti Kirjandusmuuseumis käivitus äsja ettevõtmine, mille tulemusel jõuavad paari aasta jooksul võrgu vahendusel kõigi huvilistele yliolulised rahvaluulekogud ning haruldased trykised, teatas Folklore.

Ettevõtmise “Eesti trykise Punase Raamatu ja eesti kultuuri käsikirjaliste alliktekstide säilivuse ja kättesaadavuse tagamine”eesmärk on haruldaste raamatute ja käsikirjade digiteerimine ning võrgu vahendusel kättesaadavaks tegemine.

Ettevõtmise lõppedes saab kahe aasta pärast võrgus ligipääsetavaks kokku 240 000 lehekylge eesti elma seisukohalt olulisi trykiseid ja arhiiviainest nii Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogust, Eesti Rahvaluule Arhiivist kui Eesti Kultuuriloolisest arhiivist.

Skaneeritavate trykiste valiku aluseks on 2005. aastal erinevate mäluasutuste koostöös valminud nimekiri “Eesti trykise Punane Raamat 1535-1850“ ja 2010. aastal koostatav “Eesti trykise Punane Raamat 1851-1917”. Projekti raames skaneeritakse ka mitmeid teistes eesti raamatukogudes leiduvaid haruldaste trykiste ainueksemplare.

Skaneeritavate käsikirjade valikusse Eesti Rahvaluule Arhiivist ning Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist kuulub nende kogude kõige esinduslikum osa. Tervikuna digiteeritakse Jakob Hurda rahvaluulekogu, yks olulisemaid 19. sajandi rahvakultuuri alaseid andmekogusid yleyldse, samuti Õpetatud Eesti Seltsi kogusse kuuluv Võnnu pastori Eduard Philipp Körberi käsikirjaline kogu (19. saj algusaastaist) ning Ado Grenzsteini 18 köitest koosnev kirjakogu.

Töö teostavad riigihanke võitnud Tartu ylikooli, Rahvusraamatukogu ja Oy Mandragora digiteerijad ja konservaatorid. Restaureerimist vajavad trykised ja käsikirjad ennistatakse. Digiteeritud trykised arhiveeritakse digitaalarhiivis DIGAR ning tehakse kasutajatele kättesaadavaks elektronkataloogi ESTER kaudu.

Allikas: Folklore