Karjala vabariigi 90. aastapäeva tähistamise eel saatsid karjalaste yhendused avaliku kirja Venemaa parlamendi ylemkogu esimehele, milles nad tuletasid meelde põlisrahva osa vabariigi synniloos ja tegid ettepaneku võtta vastu uus põlisrahvaste seadus, vahendas Fenno-Ugria. 

Föderatsiooninõukogu spiikrile Sergei Mironovile saadetud kirjas rõhutatakse, et ilma karjalaste ja Karjala Töörahva Kommuunita ei oleks tekkinud ka Karjala vabariiki.

"Karjalased ei kuulutanud soomlaste kombel välja iseseisvust, vaid lootsid, et suudavad luua omariiklust koostöös teiste suurriigis elavate rahvastega, kuid see ei läinud nii," koputasid kirja autorid riigimeeste sydametunnistusele. 

"Praeguseks on Karjalas põliselanike osalus kõikide Venemaa rahvusvabariikide seas kõige madalam, karjalased on vähe esindatud poliitilises ja yhiskonnaelus," seisab kirjas. "Tööstuse erastamine viidi läbi seaduspäraselt, kuid ilma põlisrahva huvisid ja õigusi arvestamata."

Ainus valdkond, kus põlisrahvastel on Karjalas veel eesõigus, on folkmuusika, kommenteerib karjalaste kirja pildiallkirjas ajaleht Argumentõ i Faktõ - Karelija.

Kirja saatjate sõnul on karjalased jäetud ilma võimalusest kasutada oma põliste asualade maad, metsi ja vesi, nagu seda võivad teha põliste väikerahvaste nimistusse kantud rahvad. Kiri sisaldab ettepanekut võtta vastu uus põlisrahvaste seadus, mis arvestaks ka suuremate rahvaste õigustega.

Rahvusyhenduste esindajad otsustasid pöörduda Mironovi poole esiteks sellepärast, et Föderatsiooninõukogu peaks otseselt tegelema piirkondlike kysimustega. Teiseks aga seetõttu, et Karjala esindajaks Föderatsiooninõukogus nimetati hiljuti Kaukaasia päritolu Devlet Alihhanov, mis mõjus rahvuslastele viimse piisana karikasse.

Allikas: Fenno-Ugria