Ajakiri Mäetagused on aasta esimese numbri kaante vahele koondanud teemasid, mida võiks tinglikult nimetada mõtterännakuteks, kirjutas Folklore.

Kärt Summatavet kirjutab rahvaesteetikast, uurides Kristjan Raua mõtisklusi esivanemate mõtete ja kogemuste nähtavaks saamisest.

Aimar Ventsel teeb põike Sahha vabariiki, mida varem tunti Jakuutia nime all ning uurib, kuidas paari viimase aastakymnega on šamanismist saanud Sahha riigi tunnusmärk, kusjuures taigade eheduse on ammu asendanud suurejoonelisus.

Mare Kõivat on mõtisklema ajendanud lemmikloomad, eriti see, millist keelt kasutab inimene oma lemmikutega rääkides. Autor mõtiskleb ka selle yle, mida on pärimuses arvatud loomade võimest mõista inimese kõnet ja kuidas pyytud nyydistehnoloogia abil teha inimesele mõistetavaks koerte ja kasside kõnet.

Aivar Jyrgenson käsitleb tööga seotud rahvarändu, andes lyhiylevaate Eestist väljarändamise kohta aastatel 1924-1938 ning keskendub seejärel yhe ränduri mälestusraamatule.

Vladimir Sazonov tõestab, et päikese all pole tõepoolest mitte midagi uut, kõik mõtted on kunagi juba kasutusel olnud, isegi kyyditamine. Autor viib meid Kristuse-eelsesse ajajärku, tutvustades Uus-Assyyria impeeriumi valitsejate kommet pillutada oma alamaid põlistelt asualadelt uutesse paikadesse, et saavutada nende kuulekus ja võimetus vastu hakata.

Guldžahon Jussufi on võtnud vaatluse alla elukutseliste silmis mitte just maineka rahvaliku muusika, mida rahvas ometi andunult kuulab. Ta ei uuri kyll Toomas Anni edu põhjusi, kuid tõestab kandlemängijate näitel rahvaliku muusika kuulumist eesti elma.

Kanni Labi uurib aga Eesti Vabariigi 90. aastapäevaks koostatud tervituslaulu "Viru regi".

Ajakirja on võimalik lugeda võrgus.